Kellega peaminister Ratas Moldovas küll kätles?
Moldova riigijuhid hüppaksid eurovankrile kohe, kui saaksid, vastan. Aga mitte õilsate väärtuste pärast või selleks, et paraneks elukvaliteet (keskmine palk on umbes 200 eurot). Tegelikult on korrumpeerunud poliitikute euroarmastus näitemäng. Tegelikkuses kontrollib üks mees, Vladimir Plahotniuc, riigis kõike. Alates sellest, mis toimub kohtu- ja parlamendikabinettides, kuni teleris näidatavani. Magnaat Plahotniuc (Plaha) hoiab Moldovat oma haardes, taskus aga Vene, Moldova ja Rumeenia passe (viimane neist väljastatud varjunime all).
Miljardär Plahotniuc on valitseva Moldova Demokraatliku Erakonna esimees, endine parlamendi asespiiker. Muide, valitsev Moldova Demokraatlik Erakond ei ole kunagi saanud viiendikkugi valijate toetusest, aga see ei takista riiki juhtimast. Rahvusvahelise politseiorganisatsiooni Interpol eri bürood on küll Plahotniuci tegevustel silma peal hoidnud nii inimkaubanduse kui rahapesu kahtlustustega seoses, kuid siiani pole see kusagile viinud. Uuritud on seotust Vene Solntsevskaja-nimelise maffiaga.
Plahotniucil ja tema sõpradel valitsuses on Euroopa Liidu rahalisi toetusi vaja, muidu kukub Moldova kolinal kokku. Ta räägib imelisest majanduskasvust ja edukatest muudatustest, räägib, kui olulised on reformid ja kui tähtis on võidelda Vene propaganda vastu. Ilma eurotoetusteta vajub Moldova Vene mõjusfääri, kõlab ähvardus. Toetused aitaks toime tulla lihtinimestel, kes maksavad näiteks koduse elektri eest. Väidetavalt on Plahotniucil elektrit vahendav ettevõte, mis napsab igast makstud arvest osa endale.
Enamik moldovlasi teavad, et Plahotniuc on kõige tavalisem oligarh. Kuid vaid üksikud julgevad seda välja öelda.
Mäletan, kui kaks aastat tagasi Moldovas esimest korda Plahotniucist kuuldes tema nime välja ütlesin ja mul paluti vaiksemalt rääkida. „Ššš!“ pandi sõrm suule. „Tasa!“
Ma ei mõistnud, miks.
Nüüd ma mõistan. Üks uuriv ajakirjanik rääkis mulle, kuidas teda on korduvalt ähvardatud, aga politsei ei võta seda muret kuuldagi. Kiusatakse taga isegi advokaate, kes Plahotniuci kritiseerinuid kaitsevad. Üht advokaati ei julgenud ükski hambaarst vastu võtta: muidu võetakse nemadki pihtide vahele.
Paljud dissidendid on Moldovast välismaale pagenud. Euroopameelsus on suur nali, kuid ainsad, kes naeravad, on korrumpeerunud poliitikud ise.
Pole mõtet küsida, kas Moldova on vene- või euroopameelne. Võiks hoopis küsida, kas moldovlased on vaba rahvas.