Vene Delfi küsis oma lugejatelt, kas Eestis on kohti, kus vene keelega üldse löögile ei pääse. Vastukaja tuli palju. On tõsiseid probleeme, kuid ka pehmelt öeldes naljakaid juhtumeid. Isegi Ida-Virumaal on kohatud padueesti kindlusi!

Lugeja Judaškin meenutas mõne mõne aasta tagust juhtumit: „Ühes Harjumaa kohalikus omavalitsuses ei saadud vene keelest aru. Panin lauale konjaki ja kommikarbi ning vesteldi kohe aktsendita. Tõsi see oli nii seitse aasta tagasi,“ märkis ta. Sama nime kasutanud tegelane lisas juurde, et üritab Lydia Koidulaga kroonide käibele võtmisest saati eesti keeles rääkida. „Aga teine pool läheb ise vene keelele üle, ei saa talupoegade järeltulijad kirjandusest õpitud eesti keelest aru.“

On põhimõttekindlad vene Delfi lugejad, kes printsipiaalselt ei käi kohtades, kus vene keelega hakkama ei saa. „Ma lihtsalt ei käi poodides, kus vene keeles ei teenindata. Nende poodide omanikud kaotavad tulu, aga see on nende asi. Riigiasutustes on taolisi juhtumeid haruharva. Peamiselt juhtub nii haiglates ja polikliinikutes,“ märkis ta.

Leidus neid, kes leidsid, et probleemid keele ümber on kunstlikud. „Pole Eestis mingit keeleprobleemi! On vaid hüsteeria selle küsimuse ümber mõlemalt poolt.“
Aga teistel on konkreetsed näited. „Autojuhilubade eksamil vingus tükk aega, aga läks siis vene keelele ikka üle. Passi kätte andmisel ka vinguti, et ma ei räägi eestit.“

Traumapunktist meenutatakse suisa pantomiimietendust: „Mustamäe traumapunkti vastuvõtus oli 35-45 aastane naine ka kirtsutas silmnähtavalt nina, kui sai teada, et ma ei räägi eesti keelt (tegelikult räägin, aga ei tõtanud kohe, sest praktikat vähe) ja kui sai veel teada, et ma ei räägi ka inglise keelt pööritas lausa silmi. Vene keelele üle ei läinud, rääkis läbi hammaste. Mõtlesin, et esitan tema peale kaebuse, aga mis mõte sel oleks olnud. Üldse ei saa aru, miks tal oli vaja teada, kas ma räägin inglise keelt? Et saada teada, et venelased on lollid? Harimata?“
Ka aianduskeskustes olevat eesti keelt oskamata Vene Delfi lugejate hinnangul suisa keeruline hakkama saada.

Üks lugeja teadis, kes on süüdi. „See on kõik selle pärast, et neil võeti koolis vene keel ära. Seega pole nad ise süüdi. Süüdi on poliitikud!“ ja lisas: „Varsti oskavad vene keelt vaid rikkad eestlased.“
Aga ühele eestlasest tüdrukule tuli padueestlus kasuks. „Laagna poe juures müüs 8. märtsil eestlasest tüdruk tulpe. Mitte sõnagi vene keelt ei osanud. No siis hakkasid vabatahtlikud talle tõlkimisabi pakkuma. Sai paras etendus, aga tulbid otseti talt kõik kiiresti ära.“

Venekeelsetes lugejates tekitas küsimusi ka ühe ettevõtte geniaalne mõte panna vene keelt mitteoskav noor Lasnamäel oma toodetele reklaami tegema. „Mõni päev tagasi toimus Lasnamäe keskuses ühe tuntud kodulooma toitusid pakkuva ettevõtte reklaamikampaania. Reklaami juures toolil istus sümpaatne Eesti tüdruk, kes ei saanud absoluutselt aru ega ka rääkinud vene keeles. Ei tea, kas siis peale sellist aktsiooni nüüd müük kasvas?“ imestas lugeja.

Ja isegi Ida-Virumaal olevat üks kõigutamatu padu-Eesti kants. „Juku poes Ida-Virumaal töötavad noored tüdrukud, kes ei räägi üldse vene keelt. Eelmisel aastal pöördusin sinna garantii asjus, mitte keegi ei rääkinud vene keelt. Läksin eesti keelele üle.“