Ma usun, et enamik teist on lugenud 27. veebruari Päevalehe juhtkirja ja sellele järgnenud kommentaare. Sarnaselt viimaste nädalate alkoholiteemalistele uudistele ründab see mind ministri ja erakonna esimehena ning sellega meid kõiki. See on kurb ja mul on sellest väga kahju. Alkoholist, täpsemalt selle hinnast on saanud teema, millega seostub kõik... Maapoed, riigieelarve, meie toetusreiting, Eesti 100. juubel.

Nagu Rainer Vakra täna ütles, siis iga kord, kui toetusreiting muutub, peab võtma hetke ja järele mõtlema. Miks selline muutus? Kas ma tegin midagi õigesti või valesti? Mida pean tegema teisiti? Loomulikult ei tee meie tänased toetusnumbrid rõõmu ja peeglisse vaatamine on siin omal kohal. Ent meie esmane eesmärk on saada üheskoos üle meediat haaranud hagijasündroomist, mis argumente kuulamata kallale sööstab.

EPL väidab, et olen silmaklappidega ja valitsuse alkoholipoliitika ei teeni oma peamist eesmärki – rahvatervise parandamise eesmärki. Kahjuks ei too ajaleht ühtegi tõenduspõhist argumenti oma väite tõestuseks. Sest neil ei olegi neid. Faktilised tõendid toetavad aga vastupidi tugevalt meie poliitikat.

Liisa kirjutas sellest täna hästi. Aga ma kordan mõned teemad veelkord üle. Lugege, otsustage ise ja aidake mind nende rünnakutega. Oma poolehoidu on lubanud avaldada lähipäevil ka arstid, teadlased, vabaühendused.

Alkoholi liigtarbimine on Eestis probleem

2016. aastal tarbiti Eestis keskmiselt 8,3 liitrit puhast alkoholi (imikust raugani), kuigi tõsised tagajärjed rahvatervisele algavad juba 6 liitrist.

Alkoholipoliitika ei ole vaid aktsiisipoliitika

Kõik tõsiseltvõetavad teadusuuringud kinnitavad, et pahede vähendamiseks on oluline meetmete komplekt. Alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjude vähendamiseks on Sotsiaalministeerium tegelenud alkoholireklaami ja alkoholi kättesaadavuse piiramisega, hoiakute muutmise ja sõltuvusravi võimaluste arendamisega. Kolmas meede on Rahandusministeeriumi panus aktsiisipoliitika näol, mis on oluline, kuid mis pole alkoholipoliitika tuum ega ainus meede.

Alkoholiga seotud kuritegevus Eestis väheneb

Politsei- ja piirivalveamet kinnitab, et eelmisel aastal vähenes alkoholijoobes sooritatud kuritegude arv võrreldes tunamulluse numbriga pea viiendiku võrra. Kui 2016. aastal registreeriti neid üle 3900, siis 2017. aastal 3153.

Kõik viitab, et alkoholitarbimine Eestis väheneb

Kuigi meil ei ole Konjunktuuriinstituudi täpseid numbreid 2017. aasta kohta, on alkoholi tarbimise ja alkoholijoobes sooritatud kuritegude näitajad omavahel alati sünkroonis liikunud. Olen täpsematele numbritele juhtinud tähelepanu siin. Eelnevast tulenevalt julgen öelda, et valitsus on alkoholipoliitikaga õigel teel.

Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse sureb aina vähem inimesi

Tervise Arengu Instituudi esialgne statistika näitab, et 2017. aastal suri Eestis eelmisel aastal alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 419 inimest. 2016. aastal suri samal põhjusel 465 inimest ehk näeme ka siin 10% vähenemist. See tähendab aastaga poolsada päästetud inimelu.

Alkoholipoliitika ei sulge maapoode

Väikeste maapoodide sulgemine on olnud pikka aega Eestis regionaalpoliitiline probleem, kuid see trend ei ole viimastel aastatel kiirenenud ehk seos alkoholiaktsiisiga on meelevaldne. Põhiline maapoodide tapja on keskuses asuv kaubanduskeskus, mis pakub paremat valikut ja odavamat hinda. Teiseks sulgeb maapoode demograafia – ostjate arvu vähenemine tähendab käibelangust. Kindlasti on mõne poe puhul alkoholimüügi vähenemine sulgemist kiirendanud, ent kindlasti ei ole see olnud aluspõhjuseks. Statistika, muide, ei kinnita, et poodide hulk neljas Lätiga piirnevas maakonnas (Pärnu-, Viljandi-, Valga- ja Võrumaa) vähenenud oleks. Vastupidi, registreeritud alkoholi jaemüügipunktide arv on hoopis kasvanud.

Alkoholiaktsiis ei ole Eesti ja Läti õllehinna suure vahe peamine põhjus

4,7% õlle pooleliitrisest pudelist moodustab aktsiis Eestis 39,7 senti. Lätis on see alates homsest ehk 1. märtsist 16 senti. See tähendab, et õlle hinnavahest moodustab aktsiis natuke rohkem kui 20 senti. Kahekordne hinnavahe on muidugi võimalik, aga siin tuleks vaadata otsa tootjate ja kaupmeeste juurdehindlustele.

Alkoholiaktsiis lihvib meie toetusreitingut

Selle väitega saab kahjuks ainult nõustuda. Alkoholiaktsiisist, mitte alkoholi liigtarvitamisest tingitud isiklike ja ühiskondlike kahjude vähendamisest on kujunenud teema, mille keskmes me oleme ja mis on varjutanud kõik positiivse, mis me oleme viimaste aastate jooksul valitsustes korda saatnud. Veelkord, mul on sellest väga kahju, et alkotootjate valeväited on avalikus lahingus osutunud tugevamaks kui reaalsed faktid.

Alkoholipoliitika on olnud õige ning hakkab esimesi positiivseid tulemusi juba andma. Tegelik positiivne efekt selgub aga alles aastate pärast, sest näiteks selle aasta juunist jõustuvad reklaamipiirangud mõjutavad eeskätt järgmise põlvkonna joomisharjumusi. Jah, Rahandusministeerium on teinud vea piirikaubanduse prognoosimisel ning on ainuõige varasemaid otsuseid korrigeerida. Just seepärast arvan, et juba Rõivase poolt 2019. aastaks planeeritud aktsiisitõus tuleks ära jätta. Kuna Läti tõstab ka oma aktsiise, siis selle muutuse tulemusena on peagi viinaaktsiisi vahe kahe riigi vahel väiksem, kui see oli 2016. aastal, mil piirikaubandus hoo sisse sai.

Koos selle korrektuuriga võime selgelt öelda, et alkoholipoliitikal on joon all. Õiged otsused on tehtud ning jääme ootama selle positiivseid tulemusi. Nii rahvatervisele kui ka erakonnale. Järgmise sammuna peame aga taas tõstma fookusesse need päris sotsiaaldemokraatlikud teemad, mida meie valija meilt ootab. Juhatus asub neid arutama järgmisel esmaspäeval, 5. märtsil.

Lõpetuseks, kaalukate otsuste tegemise puhul peab olema valmis mõõnaperioodideks. Oleme viimase nelja aastaga valitsuses selles osas piisavalt karastunud. Olukord on raske, aga oma kogemuse ja tarkusega suudame sellest kindlasti edukalt välja tulla. Valmisteni on veel enam kui aasta. Töötame üheskoos selle nimel, et saada endil suunurgad taas ülespoole. Siis tuleb ka valija.

Edu meile!

Jevgeni Ossinovski
Teie esimees