Eesistumise korraldusmeeskonna juhi Piret Lilleväli sõnul anti ajaloomuuseumile üle valik esemetest ja sümboolikast, mis tähistasid Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ürituste toimumiskohtasid nii Tallinnas kui ka Brüsselis.

Samuti sai muuseum valiku eesistumise külalistele mõeldud meenetest ja kingitustest. "Ajaloomuuseumile anname hoiule ka Kultuurikatlas toimunud kõrgetasemeliste ürituste ühisfotode taustaseinal olnud eesistumise logo ning ka ühe erilahendusega kõnepuldi," lisas Lilleväli.

"Eesti Ajaloomuuseumi ülesanne on olla oma rahva ja riigi mälu. Eesti tööd Euroopa Liidu Nõukogu juhtimisel on kõrgelt tunnustatud ning tegemist on ajaloolise sündmusega. Eesistumisega seotud meened jäävad alatiseks säilitamiseks muuseumi kogudesse, et aidata Eesti riigil ja rahval ka tulevikus paremini tunda ja väärtustada oma identiteeti," ütles Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis.

Üleantud esemed registreeritakse kolme kuu jooksul ning võetakse museaalidena arvele. Ajaloomuuseumil on plaanis eesistumise esemeid kasutada Eesti lähiajalugu käsitleval ajutisel näitusel ning haridusprogrammides.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise meenete ja kingituste kontseptsioon tugines eesistumise identiteedile ning kandis läbivalt kolme teemat: Eesti kui digiriik, Eesti disain ja eesti toit. Lisaks arvestati meenete ja kingituste valikul praktiliste ja protokolliliste piirangutega nagu näiteks, et kingitus peab mahtuma käsipagasisse, ei tohi sisaldada vedelikke ning oleks praktiline. Riigikantselei tellimusel toodeti eesistumise jaoks keskselt kokku üle 100 erineva kujunduse ja lahendusega identiteedikandja. Esemete kogused ulatusid poole miljoni ühikuni.