Ministeerium tegi Tartu katoliku koolile järelevalve käigus ligi 30 ettekirjutust
Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Hille Voolaid ütles Delfile, et aastani 2010 väljastati eraõppeasutustele ainult tähtajalised koolitusload. “2010. aastast seadust muudeti ja erakooliseaduses sätestati, et põhikooli ja gümnaasiumi tegevusloa esmakordsel taotlemisel väljastatakse tähtajaline tegevusluba kehtivusega kuni viis õppeaastat. Esimeseks koolitusloaks loeti pärast 2010. aastat väljastatud koolitusluba,” selgitas Voolaid. Tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal viiakse tema sõnul erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle seadusest tulenevalt läbi riiklik järelevalve.
Eelmine riiklik järelevalve Tartu Katoliku Hariduskeskuses viidi läbi 17.–21.10.2011 ja õiendis tehti kooli direktorile seitse ja pidajale üks ettekirjutus. Erakooliseaduse kohaselt antakse tähtajatu tegevusluba koolile juhul, kui järelevalve käigus tehtud ettekirjutused on tähtajaks täidetud. Koolitusloa taotlemise ajaks ei olnud koolil täidetud kaks ettekirjutust.
2015/2016. õppeaastal viis Tartu maavalitsus läbi temaatilise järelevalve, mille eesmärgiks oli õpilaste ja laste individuaalsete võimete ning vajadustega arvestamine õppe- ja kasvatustegevuses, mistõttu oli vaatluse all ainult hariduslike erivajadustega õpilased. Antud järelevalve ei olnud seotud õppeasutuse tegevusloaga.
Kuna kool sai 2013. aastal tähtajalise tegevusloa viieks aastaks ehk kuni 31. augustini 2018, siis vastavalt erakooliseadusele viiakse tähtajalise tegevusloa kehtimise ajal läbi riiklik järelevalve erakooli õppe- ja kasvatustegevuse üle. “Riiklik järelevalve toimus 9.–13 oktoobril 2017. Järelevalve õiendis tehti pidajale kaheksa, direktorile 16 ja nõukogule kolm ettekirjutust,” märkis Voolaid.
Koolis oli mõningaid puudujääke dokumentides, nagu kodukorras, õppekava mõne aine ainekavas, õppeaasta üldtööplaanis, läbi on vaja viia sisehindamine ja koostada uueks perioodiks arengukava. Õpilasesindus toimib, kuid vajalik on õpilasesinduse tegevus viia kooskõlla õpilasesinduse põhimäärusega. Valdav osa õpetajatest ja tugispetsialistidest on lasteaias ja koolis nõutava haridustasemega.
Kuna 2013. aastal muutusid õpetajate kvalifikatsioonile esitatavad nõuded, oli kool jätnud tähelepanuta, et peale 1. septembrit 2013 tööle asuvatel õpetajatel peab olema õpetajakutse. “Kõigil nimetatud õpetajatel on võimalus taotleda õpetajakutset juba käesoleval õppeaastal ning omandada nõutav kvalifikatsioon,” sõnas Voolaid.
Õpilaste õppekoormus nädalas oli paljudes klassides suurem seetõttu, et tunniplaanis oli ringitunnid, mis olid õpilastele kohustuslikud. Kooli tähelepanu juhiti nimetatud asjaolule järelevalve käigus.
“Järelevalves tegi kool väga head koostööd järelevalve läbiviijatega ning on asunud ettekirjutusi täitma,” ütles Voolaid. Esimesed tõendid täitmise kohta laekusid tema sõnul ministeeriumi möödunud reedel.
Katoliku kooli direktor Liina Tamm ütles Delfile, et ministeerium avaldas koolile kiitust paljude tehtud haridusuuenduste ja kaasava haridusega tegelemise eest. “Meil dokumentatsioonis on tõepoolest puudujääke, enamus ettekirjutusi on dokumentatsiooniga seotud, mis on nüüdseks praktiliselt parandatud, välja arvatud ettekirjutused õpetajate kvalifikatsioonile,” ütles Tamm.
Tamme sõnul on õpetajate kvalifikatsiooniga seotud ettekirjutuse taga tõsiasi, et õpetajaid on raske leida, mistõttu on kool sunnitud võtma tööle üliõpilasi, kes kvalifikatsiooni omandavad töötamise ajal.
