Erik Roose ETV+'i napist vaadatavusest: pole raha, et toota keerukaid ja kvaliteetseid saateid
Viimasel ajal on palju tõstatatud küsimust, kas ilma telekanalita PBK ei jõuaks oluline informatsioon Eesti venekeelse elanikkonnani?
„Me soovime kahtlemata ETV+-le edu, kuid paraku on selle vaadatavus hetkel suhteliselt väike. Tallinnal on tarvis teavitada inimesi nii, et nad igapäevaeluks vajaliku teabe kätte saavad. Ja selleks tuleb kasutada neid kanaleid, mida venekeelne elanikkond jälgib,“ oli Tallinna linnapea Taavi Aasa sõnum laiemale avalikkusele pressiteate vahendusel.
Kantar Emor teleauditooriumi uuringust selgub, et PBK vaadatavus on mitte-eestlaste seas 14,8 protsenti, samal aja on verinoore telekanali ETV+ vaadatavus kordades väiksem – pelgalt 1,2 protsenti. Mida teha, et vajalik informatsioon jõuaks Eesti venekeelse elanikkonnani just ETV+-i vahendusel ehk kuidas suurendada kanali vaatajanumbreid?
Roose sõnul ühtset imerohtu ei ole ja iga asi annab natuke juurde. „Olulisel kohal on nii programm, turundus kui ka uued saateformaadid ja huvitavad inimesed tele-ekraanidel,” möönis ta ja tõi näiteks ETV+-i hommikuprogrammi „Kohv+”, kus on Roose sõnul professionaalsed tegijad ning hea ülesehitus.
Sarnaseid saateid võiks olla veelgi. Roose möönis, et just see on ETV+-i valukoht, millega näiteks vene kanalitele alla jäädakse. "Meil ei ole nii palju raha, et toota stuudios üles võetud keerulisi ja pikki saateid," lausus Roose ja nentis, et kui oleks võimalus, siis kindlasti tehtaks seda rohkem ja see tooks ka vaatajaid juurde. "Näiteks ei ole sellest aastast enam eetris "Ringvaate" venekeelset analoogi - selle tootmine oli kallis ja vaatajanumbrid niivõrd madalad," märkis Roose.
Lisaks kvaliteetsele programmile on Roose sõnul oluline ka saadete ja kanali reklaamimine. "Ei saa ka turunduse rolli alahinnata,” ütleb ta ja toob näiteks valimisteperioodi, mil kasutati n-ö saatepõhist turundust. „Me ei kutsunud televaatajaid üles klikkima pelgalt telekanalile ETV+, vaid vaatama konkreetseid saateid ja see toimis,” tõdes Roose ja lisas, et valimisteperioodil olid ETV+-i vaatajanumbrid isegi PBK omadest suuremad. „Eks põhjus on ka suuresti selles, et vaatajal ei olnud alternatiivi: PBK ei kandnud Eesti kohalikke valimisi sel moel üle,” lausu ta.
Palju on spekuleeritud, et ETV+-i madalates vaatajanumbrites on süüdi ka kanali noor iga. Tallinna ülikooli (TLÜ) dotsent Aurika Meimre ütles möödunud aasta lõpus Delfile, et äärmiselt raske on inimeste vaatamisharjumusi muuta ja paljudes kodused on ETV+i asemel teleekraanil mängimas just PBK. "Nüüd on küll ETV+ paar aastat kõvasti tööd teinud, kuid vaatanumbrid sellegipoolest üsna väikesed," tõdes ta. "Ma arvan, et venekeelne telekanal oleks vajalik olnud juba 90ndatel," ütles dotsent.
Roose ütleb, et kindlasti oleks ETV+-i vaadatavus parem, kui selle olulisusest oleks aru saadud juba aastaid varem. "Kuid siiski on küsimus, kas peaks üldse loobuma või võimalusel alustama hiljem?" püstitas Roose küsimuse.
