„Mina ei teeks Eesti otsusest USAö-d mitte toetada suurt draamat. See pole mingi elu ja surma küsimus nagu Iraagi sõda 2003. aastal,” ütles Bahovski Delfile. „USA otsus viia saatkond Jeruusalemma muidugi halvendab rahu väljavaateid seal, kuid põhimõtteliselt on piirkonnas rahu saavutamiseks olulisemaid küsimusi. Ehk siis tõdemus, et suures plaanis midagi ei muutu, seega pole oluline ka see hääletus,” lisas Bahovski.

Tema sõnul pole kõnealuse teema puhul põhimõtteliselt ka midagi uut. „USA on olnud pidevalt pigem Iisraeli kui Palestiina poolt ja on rida riike, mis on tunnustanud ka Palestiina riiki, kuid millel on head suhted USA-ga,” märkis Bahovski. „Näiteks Tšehhi, Slovakkia ja Ungari – kõik on võetud NATO-sse ja midagi ei ole juhtunud. Seega ei usu ma ka väga mingitesse hirmsatesse sanktsioonidesse USA poolt – Jeruusalemma küsimus lisas lihtsalt ühe sammu veel sellesse erinevusse,” nentis ta.

Bahovski sõnul soovib Eesti saada ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks ja seega poleks olnud mõttekas hääletada enamiku ÜRO liikmete tahte vastu. „Julgeolekunõukogu liikmena peab Eesti hea seisma ka ÜRO kui organisatsiooni tugevuse eest ja pakkuma lahendusi, mitte vastanduma. USA poolt olles oleks Eesti seda teinud,” tõi Bahovski esile.

Lisaks nimetas Bahovski asjaolu, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa ja peab seega seisma ka EL-i ühtsuse eest. „Eesti huvides on olnud alati ka EL-i ühine välis- ja julgeolekupoliitika, seda peamiselt suhetes Venemaaga. EL kinnitas taas sanktsioonid Venemaa vastu – ei tundu väga nutikas asuda ÜRO-s seda EL-i ühtsust ise lõhkuma, mis siis, et mõni EL-i riik jäi erapooletuks,” ütles Bahovski.