Minu meelest mitte, see oli vist kõigest üks koht, mida me tasuta kasutada saime. Püüdsime nii palju kokku hoida kui võimalik, sest eelarve oli väike.

Kas sul endal on mingeid erilisi mälestusi Palace’i hotelliga?

Üks kord olen siinsamas kohvikus istunud, umbes kakskümmend aastat tagasi. Kunstnik Ando ­Keskküla täitis oma hommikut siin ja mina juhtusin tema lauda. Ta oli millegipärast väga kurb ja siis ma lohutasin teda. Aga see oli päris ammu.