1980ndad: Rahvussuhted ja laulev revolutsioon Lasnamäel
„Läbisaamine venelastega oli igati hea,” mäletab koolipõlve Lasnamäel veetnud Elo. „Kui mina, suur tüdruk, 1. septembril kooli läksin, anti ukse taga kella. Venelannast naabrinaine tuli lillekimbuga: „Teil ka koolilaps majas!” Tema laps läks esimesse klassi ja meile polnud pähegi tulnud neid õnnitleda. Ainus kord, kui naaber midagi ütlema tuli, oli siis, kui ma pärast kella kümmet klaverit harjutasin. Aga kui minu tita hiljem ööde kaupa karjus, olid kõik väga mõistvad ja sõbralikud.”
Mare kolis Võru tänavale 1980. aastal, kui nende Pärnu mnt maja otsustati trammitee laienduseks lammutada. Trepikojas elas mitu rahvust – kõrvalkorteris karjalasoome naine ukrainlasest abikaasaga, vastas kaks Valja-nimelist venelannat oma peredega. Ühe Valjaga oli Mare samal päeval ja samas haiglas poja sünnitanud. Suheldi elavalt, käidi vastastikku sünnipäevadel.
„Sõitsime bussiga öölaulupidudele,” meenutab Mare. „Ma ei kujutanud ettegi, et Lasnamäel on nii palju eestlasi. Meie koor käis minu juures uusi isamaalaule harjutamas. Seinad kostsid meil hästi läbi, nii said kodusest laulupeost osa ka naabrid. Suhteid see ei muutnud.”
Taasiseseisvumise püüetele töötas vastu Interrinne. Selle kodu oli Dvigateli tehases. Juhtkond summutas väikese Rahvarinde tugirühma tegevust. Kui tehasesse kutsuti eesti keele õpetajad, keelasid ülemused neid väravast sisse lubada. Väravad avati, kui Vene NFSV riigipea Boris Jeltsin pidi pärast 1991. a Tallinna-visiiti lennujaama sõitma. Kavas oli Jeltsini-vastane miiting, räägiti isegi atentaadist. Boriss Nikolajevitš lahkus Eestist maitsi. Augustis 1991 remonditi Dvigatelis tanke, mis olid läbinud pika tee Pihkvast Tallinna, et toetada Gorbatšovi-vastast riigipööret. Ent ajalugu ei saanud enam pöörata. Lasnamäest sai vaba Eesti osa.
Loe veel Lasnamäe kohta huvitavaid lugusid SIIT.