Kataloonia diplomaatianõukogu sekretär: Katalooniat ei saa kuidagi võrrelda ohustatud või okupeeritud piirkondadega Ukrainas ja Balti riikides
Kataloonia avaliku diplomaatia nõukogu peasekretär Albert Royo i Mariné kirjutab Leedu Delfis avaldatud artiklis, et Kataloonia enesemääramisprotsessi ei saa võrrelda kolmandate osapoolte ohustatud ja okupeeritud piirkondadega Balti riikides ja Ukrainas.
Royo sõnul võrdlevad Vene-meelne meedia ja Euroopa paremäärmuslikud liidrid tihti Krimmi ja Kataloonia juhtumeid enesemääramisõiguse alusel. Samal ajal on sotsiaalmeediasse ilmunud fotod seinamaalingutest, milles seostatakse omavahel Ida-Ukraina mässulisi ja katalaani iseseisvuslaste lippu (estelada).
See ei tekita Royo sõnul loomulikult muret mitte ainult ukrainlaste hulgas, vaid ka Balti riikides, sest on olnud reaktsioone, mis võrdlevad Kataloonia enesemääramisprotsessi ja selle võimalikku tulemust potentsiaalse ebastabiilsusega ohustatud piirkondadega nendes riikides.
Royo kirjutab, et Kataloonia avaliku diplomaatia nõukogus (Diplocat), mis on avaliku ja erasektori partnerlus, mis on pühendunud välismaisele avalikule arvamusele Kataloonia iseseisvusreferendumi kohta seletuste andmisele, jälgitakse neid võrdlusi tõsise murega, mistõttu tahetakse Kataloonia seisukoht selgelt välja öelda.
Kataloonia enesemääramisnõue põhineb oma ajaloolise omavalitsemise kaitsele ja parandamisele, kirjutab Royo, kelle sõnul on Kataloonia ajalooline Euroopa rahvus, kellel on õigus olla sellisena tunnustatud.
Katalaani riik sündis Royo sõnul 10. sajandil, kui Barcelona krahv Borrell II ei vandunud truudust tõusva Prantsuse kuningriigi esimesele Capet’ dünastia monarhile Hugues Capet’le. Mõned sajandid hiljem, 1359. aastal sündis Kataloonia ametlik valitsus generalitat. Praegune president Carles Puigdemont on katalaani valitsuse 130. president.
Üleskutseid iseseisvusele oli vähe kuni 2010. aastani, kui Hispaania põhiseaduskohus muutis 14 artiklit Kataloonia autonoomiastatuudis ja tõlgendas teisiti veel 27, mis peamiselt puudutasid keelt, kohtusüsteemi ja fiskaalpoliitikat, kirjutab Royo. Kaotati ka viide Katalooniale kui riigile. Pärast seda on toetus iseseisvusele Royo sõnul kasvanud 40 protsendilt 55 protsendile ning toetus korralikule iseseisvusreferendumile 70 protsendilt 80 protsendile.
Territoriaalse terviklikkuse põhimõte kehtib riikide vaheliste suhete kohta, nagu otsustas rahvusvaheline kohus Kosovo iseseisvuse kohta, märgib Royo. ÜRO demokraatliku ja õiglase rahvusvahelise korra edendamise sõltumatu nõunik Alfred de Zayas on öelnud, et territoriaalse terviklikkuse põhimõte kaitseb riike teiste riikide eest, kui ei saa keelata rahvaste enesemääramisõigust. De Zayas ja teised ÜRO eksperdid on kutsunud Hispaaniat üles austama inimõigusi, pidades silmas viimaseid sündmusi Kataloonias, kirjutab Royo.
Royo sõnul toetab Kataloonia täielikult Ukraina iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning mõistab selle põhimõtte alusel hukka kogu hübriidtegevuse, mida võtavad ette kolmandad osapooled Ukraina pinnal. Kataloonia ei tunnusta Royo teatel Krimmi okupeerimist ja annekteerimist Venemaa poolt ning mõistab hukka vägivaldsete väljastpoolt toetatud Krimmi ja Ida-Ukraina mässuliste igasugused katsed võrrelda Kataloonia enesemääramisprotsessi sündmustega seal.
„Enesemääramist toetavad katalaanid näevad end selgelt Balti riikide iseseisvusvõitluse peegeldusena. Me ei saa kindlasti võrrelda Kataloonias toimuvat Nõukogude Liidu okupatsiooniga Balti riikides, aga enesele kinnituse leidmise vaim on olemas, ning hiljuti oli meeleavaldajate hulgas Barcelona tänavatel näha Eesti lippe,“ kirjutab Royo.
„Me seisame solidaarselt Soome, Leedu, Läti ja Eesti rahvaste enesemääramisega aastatel 1917-1918. Me edastame oma parimad soovid neile 100. aastapäeva tähistamisel, mis juba toimub Soomes sel aastal ja on kavandamisel järgmisel aastal Leedus, Lätis ja Eestis,“ jätkab Royo.
„Me mõistame ka hukka välisriikide igasugused katsed püüda destabiliseerida piirkondi Leedus, Lätis ja Eestis, kus, erinevalt Katalooniast praegu, on enesemääramisnõuded peaaegu olematud. Selgelt oleks mis iganes, mis seal juhtuda võiks, põhjustatud kolmanda osapoole sõjalisest sekkumisest, mis oleks territoriaalse terviklikkuse põhimõtte selge rikkumine ja millel poleks mingit pistmist enesemääramisega,“ teatab Royo.
„Me loeme samuti murega artikleid, mis seostavad Kataloonia iseseisvusliikumist Euroopa Liidu välise riigi juhitud kampaaniaga lõppeesmärgiga destabiliseerida Euroopat. Selle kohta peame me ütlema, et mida iganes nad ka ei teeks, ei ole Diplocat kunagi teinud ega tee mingis vormis koostööd välisriikide meediaväljaannetega, mille eesmärk on rahvusvahelist avalikku arvamust valesti informeerida,“ kirjutab Royo. „Me hindame ja oleme tänulikud avalike toetusavalduste eest Kataloonia käimasolevale enesemääramisprotsessile, mis on tulnud Ukrainast, Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist, kodanikelt, kes tunnevad selgelt ära, et Kataloonial ei ole midagi tegemist ülalmainitud liikumiste ja seadusvastaste taktikatega.“
