Sel õhtul said nii merevalve- kui ka häirekeskus mitmeid kõnesid punase signaalraketi kohta, mida nähti nii Haabneeme kui ka Pringi kohal. Merevalvekeskus saatis võimalikku õnnetuspiirkonda kontrollima piirivalvekaatri ja Tallinna Vabatahtliku Merepäästeühingu kaatri.

Kella 21.45 paiku märkasid üksused kaldalt lastavaid punaseid rakette. Tallinna Vabatahtliku Merepäästeühingu kaks liiget alustasid vaatlust kaldalt, küsitlesid inimesi ning tuvastasid võimaliku aadressi, kust signaalrakette lasti. Sündmuskohale tulnud politseipatrull küsitles peoseltskonda, misjärel 30-aastane mees tunnistas teo üles.

Rakette lasknud mehe suhtes alustati väärteomenetlus karistusseadustiku paragrahv 269 alusel, mis käsitleb punase signaalraketi ebaseaduslikku laskmist. Sellise teo eest võib karistuseks saada kuni 400-eurose trahvi või aresti.

Merevalvekeskuse juhtivkoordinaatori Annika Malva sõnul sai olukord lahendatud tänu heale koostööle erinevate üksuste vahel. "Signaalrakettide mõtlematu kasutamine on vastutustundetu tegu, kus otsingu- ja päästetöödele kaasatakse mitu merepäästeüksust. Operatsiooni lahendamisele kulub keskmiselt 3-4 tundi," ütles Malva.

Keskmiselt algatatakse punase raketi tõttu aastas ligi 15-20 otsinguoperatsiooni, kus merepäästeüksused otsivad võimalikku abivajajat. Hiljem on selgunud, et tegelikult lasti rakette põhjuseta.

Malva sõnul on punase signaalraketi näol tegemist rahvusvahelise hädasignaaliga. "Kui merevalvekeskus või häirekeskus saavad infot punasest raketist, siis saadab merevalvekeskus koheselt merepäästeüksused seda kontrollima. Eelmisel nädalavahetusel teatati punasest signaalraketist kokku neljal korral – kolmel korral selgus, et rakett lasti maismaalt," lisas Malva.

2017. aastal on merevalvekeskusele punase signaalraketi märkamisest teatatud 23 korral. Varasematel aastatel on selliseid teateid aastas olnud umbes 30. Neist umbes pooltel kordadel alustatakse koheselt ka otsingu- ja päästetööd, teistel kordadel on suudetud võimalik hädaolukord välistada.