Talvik: katuserahade jagamisest on saanud poliitilise manipulatsiooni vahend
Talviku sõnul pole katuseraha jagamise mõte juba ammu see, mis ta olema peaks: saadikupoolne kodukandi toetamine. "Sellest on saanud selline poliitilise manipulatsiooni vahend," nentis Vabaerakonna parlamendisaadik.
Võimalike tehingute kahtluses karjub katuseraha jagamise süsteem üha enam muutuste järele. Talvik leiab, et üheks võimaluseks oleks Euroopas mitmes riigis kehtiva nn ühe protsendi seaduse vastuvõtmine, mis annaks võimaluse igal maksumaksjal ise valida, missugustele organisatsioonidele või vabaühendustele raha jagada. "Iga inimene saab protsendi oma tulumaksust suunata nii, nagu ta ise tahab," täpsustas Talvik.
"Õiendad vähem, saad katuseraha"
Et tegemist on liialt suure muutusega, võiks alustada lihtsamast: vaadata ümber olukord, kus koalitsioon otsustab, kas ja kui palju opositsioonile katuseraha antakse, samuti võiks katuseraha jagamine olla saadikukeskne, leiab Talvik. Praegust katuseraha jagamise süsteemi iseloomustab parlamendisaadik järgmiselt: "See on poliitiline piits ja präänik süsteem: õiendad vähem, saad katuseraha."
Talvik märkis, et presidendivalimiste ajal Vabaerakonnale keegi mõistagi mingit tehingut pakkumas ei käinud. Võimalikku kokkulepet EKRE ja Keskerakonna vahel peab Talvik võimalikuks, kuid kahetsusväärseks ilminguks Eesti poliitkultuuris. Veelgi suurem probleem on tema sõnul kohalike ning riigikogu valimiste eel, kui katuserahadest võib saada häälte ostmise vahend.
"See, mida Keskerakond või EKRE omavahel kokku leppisid või kokku ei leppinud, on meile teadmata," märkis praegu riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe ametis olev Andres Herkel Vabaerakonnast. Ta lisas, et seni, kuni katuseraha jagamine sellisel juhul käib, ei saa ka võimalikke kokkuleppeid välistada. "Parlament asetatakse väikese rumala turukaupleja rolli ja see ei ole kindlasti hea," lisas Herkel.
100 000 eurot oli presidendivalimiste hind?
Delfi avalikustas laupäeval, et Keskerakonna eelmise aasta katuserahast kulus 100 000 eurot hoopis EKRE presidendivalimisteaegsete lubaduste lunastamiseks. Eelmise aasta 30. novembril saatis EKRE riigikogu fraktsiooni juht Martin Helme mõnele erakonna juhtliikmele katuseraha jagamist puudutava kirja. "Kokku saime fraktsioonile 300 000 pluss veel 100 000, mis ei lähe mitte fraktsiooni nime all, vaid peidetakse ära. Põhjus on selles, et kuigi meil oli kokkulepe Keskiga, et meie summa sel aastal on pool miljonit, hakkasid sõbrad IRL-is ja SDE-s selle peale jalgu trampima ja blokkisid ära," kirjutas Helme.
Keskerakond peitis raha nii, et võttis EKRE ettepanekud oma katuseraha nimekirja. Helme kirjast ei selgu, mis kokkulepe EKRE-l Keskerakonnaga oli, kuid spekuleeritakse, et 100 000 eurot oli presidendivalimistel Mailis Repsi toetamise hind. Martin Helme eitas seda.
Ta selgitas, et Keskerakonnaga oli väga lihtne kokkulepe: Keskerakond lubas pärast valitsusse saamist, et opositsioon saaks senise 250 000 euro asemel katuseraha jaoks 500 000, ja kui valitsuspartnerid sellega nõus polnud, võttis 100 000 euro ulatuses EKRE lubadusi oma katuseraha alla. Teist opositsioonierakonda Vabaerakonda Keskerakonna selline suuremeelsus millegipärast ei tabanud. Seetõttu tekib küsimus poliitilisest korruptsioonist. Martin Helme kinnitas, et tema fraktsioon ei teinud midagi, mis oleks nende põhimõtetega vastuolus. "Sisuliselt sain ma mitte millegi eest 100 000 eurot, ma pean seda heaks tööks meie valijate ja meid toetanud omavalitsuste heaks, eriti arvestades, et oleme väikseim opositsioonipartei," rõõmustas Helme.
Kadri Simson, kes oli mullu katuseraha jagamise aegu riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, kinnitas samuti, et EKRE-le lisakatuseraha andmine polnud korruptiivne meelehea Mailis Repsi toetamise eest. "Katuseraha on aastaid olnud hea ja otsene viis, millega omavalitsusi toetada. Sellega seoses pöördusin ka EKRE poole, et nendega koostöös suurendada omavalitsustele minevaid toetusi," selgitas Simson, kuid jättis ütlemata, miks ei suhtutud sama heldusega Vabaerakonda.
