Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul kujuneb oktoobris toimuvate kohalike valimiste põhiküsimuseks vastasseis iseseisva kohaliku poliitika ja parteikeskse poliitika vahel, sest parteid tõrjuvad valimisliite ja kutsuvad esile kohalike debattide asemel ideoloogiasõdu.

„Vabaerakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes oma kogukondade liikmetena, erakonnanimekirju tänavu me välja ei pane. Kohalikul tasemel pole erakondlik kuuluvus oluline. Tähtis on hoopis tahe ja oskus oma linna või valda arendada, lähtudes tema eripäradest. Pool aastat enne kohalikke valimisi surub Keskerakond ja Reformierakond peale suuri vastasseise, mis tapavad kohalikke teemasid ja teevad valimiskampaania sisutuks,“ ütles Talvik.

Talviku sõnul koorub sellest konfliktist välja partei ja erakonna sisuline vahe. „Partei näeb kohalikus poliitikas võimumahu suurendamise võimalust, erakond aga loob tingimusi, et kohalikud kogukonnad saaks oma õiguste eest seista. Riigikogu liikmete lubamine volikogudesse nn kahe tooli seadusega ning ministrite peibutuspartidena kandideerimine on märk parteilisest kitsarinnalisusest,“ sõnas ta.

Vabaerakonna esinduskogu liige Kaul Nurm sõnas, et Vabaerakond on teinud alguse oma programmi uuendamisega ja täna arutatud demokraatia tugevdamise kava on osa sellest.

„Vabaerakond tahab, et Eesti kodanikud saaksid võimu tegevust ja otsuseid reaalselt mõjutada. Vastasel juhul võib suurenev rahulolematus kasvada üle füüsiliseks protestiks. Meie demokraatia tugevdamise kava näeb ette muuhulgas parteistamise vähendamist ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamist, poliitilise konkurentsi avamist ning rahvaalgatuste osatähtsuse suurendamist. Lõplik demokraatiaprogramm läheb kinnitamisele aprillis toimuvale erakonna üldkogule,“ ütles Nurm.