Keskerakonna juhatus otsustas 15. oktoobril, et esindusnorm erakonna kongressil on 1085 saadikut. Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk märkis, et delegaatide jaotuse süsteem on samasugune, nagu on olnud ka varasematel kongressidel.

Keskerakonna peasekretäri kohusetäitja Jaak Aab ütles Delfile, et selleks, et Keskerakonna kongress oleks otsustusvõimeline, peab kohale tulema vähemalt pool kutsutuist. Kuivõrd kongressile oodatakse 1085 delegaati, siis selleks, et kongress oleks legitiimne, peab sest osa võtma vähemalt 543 delegaati.

Kui Savisaare toetajad kongressi boikoteerivad, siis tuleb kohale ikka umbes 700 delegaati. Edgar Savisaare või tema leeri kandidaadid on üles seadnud nimelt neli piirkonda, kust kongressile on kutsutud 185 saadikut. Peale selle on 236 kandidaati kutsutud viiest piirkonnast, kes on esimehe kohale esitanud nii Ratase kui ka Savisaare. Seega võiks teoreetiliselt neist piirkondadest Savisaarele toetajaid tulla veel 118. Kokku seega 303 saadikut. Savisaare toetajaid on kindlasti ka teistes piirkondades, kuid piirkonna otsusest erinevalt hääletajaid on eeldatavasti mõlema poole peal.

Esimehe valimine on salajane hääletus ja selle puhul pole oluline, kui palju saadikuist sest osa võtab. „Kõik võivad osaleda, seal ei ole kindlaks määratud, kui palju. Kui 543st tahab ainult 200 osaleda hääletamisel, siis on ikka sama tulemus,” sõnas Aab Delfile. „Aga sellist asja pole olnud. Sada protsenti osaleb tavaliselt,” rõhutas ta.

Reeglid on teised aga otsuste vastuvõtmise puhul: otsuse poolt peab hääletama üle poole kohalviibijatest ehk registreerituist. Näiteks kui 1085 delegaadist tuleb kohale 700, siis peab neist otsuse vastuvõtmiseks selle poolt hääle andma vähemalt 351 delegaati.

Piirkondadest on kongressile kutsutud 973 saadikut, kusjuures kutsutud on üks esindaja piirkonna 15 liikme kohta. Lisaks on kutsutud 25 noortekogu saadikut ja 87 asutajaliiget. „Noortekogu, seenioride kogu ja naiskogu on esitanud esimehe kandidaadiks ainult Ratase. Kultuurikogu esitas nii Ratase kui ka Savisaare,” osutas Pukk.

Kui piirkondi vaadata, siis kõige enam saadikuid on kutsutud Lasnamäelt, kust oodatakse 86 delegaati. Lasnamäe piirkonna ametlikud kandidaadid on nii Jüri Ratas, Edgar Savisaar kui ka Yana Toom. Nagu eespool mainitud, siis selliseid piirkondi, mis on esitanud kandidaadiks nii Ratase kui ka Savisaare, on viis: lisaks Lasnamäele ka Haabersti, Kesklinn, Mustamäe ja Ida-Virumaa. Üksnes Savisaare on esimehekandidaadiks esitanud Põhja-Tallinn, Narva, Lääne-Virumaa ja Tartumaa.

Ülejäänud piirkonnad, mida on kokku 18, on esimehe kandidaadiks esitanud Jüri Ratase. Delegaate tuleb neist piirkondadest kongressile ootuste järgi 577. Peale nende on toetust avaldanud Ratasele ka noortekogu, kust on kutsutud 25 inimest. Kui arvestada kokku Ratast toetavatest piirkondadest tulijad, pool eri leeri kandidaadi esitanutest ja noortekogu, siis on Ratasel kirjas 720 häält Savisaare 303 vastu.

Pukk rõhutas, et hääletus on salajane ja seetõttu ei tähenda piirkonna eelistus, et hääled täpselt nii ka jagunevad. Samas üldist tendentsi võib piirkondade eelistustest siiski välja lugeda.

Keskerakonna kongress toimub sel laupäeval, 5. novembril Paides E-Piim spordihallis. Kongress algab kell 11 ja seal toimuvat kajastab Delfi päeva jooksul nii otsepildis, videointervjuude kui ka uudistega.

Kongressile annavad tehtust aru erakonna volikogu esimees, fraktsiooni esimees, aukohtu esimees, revisjonikomisjoni esimees, erakonna eurosaadik, kuulatakse erakonna esimehe poliitilist ettekannet ja erakonna liikmete sõnavõtte ning samuti valitakse erakonnale esimeest, juhatust, aukohtu esimeest ja revisjonikomisjoni liikmeid.

Keskerakonna esimehe kohale kandideerib kuus kandidaati: Peeter Ernits, Heimar Lenk, Jüri Ratas, Edgar Savisaar, Yana Toom ja Marika Tuus-Laul. Lengi esitas esimehe kandidaadiks kaks Keskerakonna liiget ja seetõttu teda piirkondade eelistuste tabelis ei paista.