"Enamasti märkavad just kortermajade elanikud olukordi, kus tuleb üks auto ja tühjendab nii olmeprügi kui vanapaberi ühte autosse. Aga inimesed ei tea, et eelmisel päeval on seal käinud ka paberit koguv auto ja tuvastanud, et paberi konteinerisse sisaldab lisaks paberile ka tavajäätmeid. Nii siis tulebki olmejäätmete auto ja tühjendab mõlemad konteinerid. On mõistetav, et pealtvaatajates tekitab selline olukord küsimusi. Sellest on siiralt kahju, kui valdav osa majaelanikest näeb sorteerimisega vaeva ja siis keegi hoolimatusest või pahatahtlikult kallab paberikonteinerisse suvalisi jäätmeid, rikkudes sellega teiste panuse," ütles Ragn-Sellsi esindaja Rainer Pesti.

Osades piirkondades on kasutusel ka kahekambrilised autod. Efektiivsema logistika huvides kogutakse ühele poole näiteks olmejäätmed ja teisele poole vanapaber vms. "Seetõttu võib esmapilgul tunduda, et majaelanike hoolikalt sorteeritud jäätmed visatakse kõik ühtekokku ning seetõttu ei ole ka sorteerimisel mõtet," selgitas Pesti, miks inimestele võib valemulje jääda.

Ragn-Sellsi ärimudel keskendub materjalide sorteerimisele ja taaskasutusse suunamisele. Nii majanduslikult kui ka imagoloogiliselt on neil kahjulik kallata pakendeid või vanapaberit segajäätmetega kokku. Klientide juurest kogutud vanapaberi või pakendite konteinerite sisu sorteerime veel üle. "Näiteks sorteerime eraldi kartongi, valge kontoripaberi, ajalehed-ajakirjad, värvilise paberi jne ning seejärel need materjalid pakitakse ja suunatakse taaskasutusse. Kartongist saavad uuesti pappkastid, valgest kontoripaberist joonistuspaber, ajalehtedest tselluvill, kätekuivatus- või wc-paber," sõnas Ragn-Sellsi esindaja.

Argo Luude Tallinna Eesti Keskkonnateenustest ütles, et jäätmete sorteerimine on sätestatud omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjaga ja kliendid on kohustatud vastavalt sellele eeskirjale jäätmeid sorteerima. Klient teavitab vedajale, milliseid jäätmeliike ta kogub ja vastavalt lepitakse kokku jäätmete veograafik.

Jäätmete kogumiseks kasutatakse erinevaid viise. Näiteks võib olla nii, et eri liiki jäätmed kogutakse erineva autoga. See tähendab, et biojäätmed kogutakse eraldi autoga, paberijäätmed eraldi autoga, segajäätmed eraldi, jne. Võib olla ka nii, et üks ja sama auto teeb päevas kaks ringi, ühel ringil kogub ühte liiki jäädet, teisel ringil teistsugust.

Teatud piirkondades, kus see on majanduslikult mõistlik, kogutakse jäätmeid nii, et üks ja sama auto võtab korraga peale eri liiki jäätmed. Sel juhul on auto ehitatud selliselt, et liigiti kogutud jäätmed autos ei segune. "Võib esineda ka selline olukord, et liigiti kogutud jäätmete hulka on mõni lohakas inimene visanud sinna mittekuuluvaid jäätmeid ja sellega rikkunud liigiti kogutud jäätmete kvaliteedi (näiteks kui paberi ja papi konteinerisse on paigutatud biolagunevaid jäätmeid) ning sel juhul tuleb sellised jäätmed tühjendada segaolmejäätmetega koos," põhjendab ka Luude, miks sageli lähevad näiliselt eraldi kogutud jäätmed ikkagi kokku.

Segaolmejäämeid peale kogumist enam ei sorteerita, need lähevad kas prügilasse või põletusse, liigitikogutud jäätmed suunatakse järeltöötlusse, biolagunevatest jäätmetest toodetakse valdavalt komposti, paber ja papp sorteeritakse ja saadetakse taaskasutusse, jne.