Kes tahaks aadressiks Angerja asemel Vingerja tänavat? Tallinna Karjamaa asumi elanikud koguvad allkirju tänavanimede muutmise vastu
Tallinna linnaplaneerimise amet teatas juuni alguses Karjamaa asumi elanikele, et nende elurajooni tänavate leviala on vaja korrastada, kuna tänav peab olema katkematult läbitav ning iseseisva tänavana tajutavale tänavaharule tuleb määrata uus tänavanimi. Seetõttu plaanitakse piirkonnas ära muuta kokku 24 maja ja krundi aadress. Kavas on osa senise Angerja tänava arvelt pikendada Karjamaa tänavat ja teine osa senisest Angerja tänavast ümber nimetada Vingerja tänavaks.
"Nimekomisjon nõustus maa-ametiga, et Angerja tänava joon on praegu ebaselge ja looduses raskesti tajutav," teatas komisjon, kes soovitas seetõttu Angerja nime jätta vaid lühikesele tänavalõigule, kuhu jääb neli maja, mille aadressi ei muudeta.
"Arvestades Angerja tänava järgi määratud aadressidega toetati Angerja tänava nime jätmist Kopli tänavalt sirgjooneliselt kirdesse lähtuvale tänavalõigule," öeldi teates. Sellega viidati, justkui jäetaks Angerja nimi lõigule, kus see kõige vähem muudatusi kaasa toob. Samas on plaanis ära muuta tosina Angerja tänava maja ja krundi aadress: kuus seni Angerja tänaval asunud maja "kolib" Karjamaa ja veel kuus (mille seas üks krunt) Vingerja tänavale.
Kohalike hinnangul on selline lahendus ebaloogiline. "See väike jupp Angerja tänavast majade 3, 5 ja 4, 6 vahel, mis jäetaks alles ja mis nende arvamist mööda annaks Angerja mõõdu välja, on ju tupiktänav. Autod sealt Kopli tänavale välja sõita ei saa ja jalakäijad saavad otse vaid üle trammitee minna. Seega ei vasta selle tänava definitsioon kirjas seletatud tingimustele, kuna tänav ei ole katkematult läbitav," kommenteeris üks kohalik Delfile.
Kaardil on punase joonega märgitud Angerja tänava osa, mis nimetatakse Karjamaa tänavaks. Punase ala sisse jäävad krundid ja hooned, mille aadress Karjamaa tänava pikenemisega seoses muutub.
Rohelise joonega on märgitud Angerja tänava osa, mis nimetatakse Vingerja tänavaks. Rohelise ala sees on vastavalt hooned, mis hakkavad kandma Vingerja aadressi.
Sinise joonega on tähistatud teelõik, mis jääb kandma Angerja nime. Sinise ala sees on need neli hoonet, mille aadress Angerja tänaval ei muutu. Hooned, mis asuvad Karjamaa, Erika ja Kopli tänaval, ja mille aadress ei muutu, on jäetud tähistamata.
Elaniku ettepanek: appi tuleks põik
Linnaplaneerimise ameti geomaatika teenistuse direktor Ivari Rannama selgitas aga Delfile, et katkematult läbitav tähendab seda, et peab olema võimalik sõita tänava algusest selle lõpuni nii, et vahepeal ei pea mööda teisi tänavaid liikuma. Tupik oleks niisiis tänavanime mõistes probleem juhul, kui tänav pärast tupikut edasi läheks.
Selle argumendiga seega Angerjat ei päästa, kuid omanike ettepanekuid oodatakse siiski. "Praegu on selline tavapärane protsess, kus enne nimemuudatust on see kõigepealt kooskõlastatud linnaosa valitsusega, kes üldiselt peaks esindama linnaosa elanike seisukohta, ja seejärel me küsime arvamust omanikelt," rääkis Rannama, kelle sõnul on kohalikelt saadud juba mõned tagasisidet andvad kirjad. Ta kinnitas ka, et kogutavatel allkirjadel on oma jõud ja ilmselt tähendab kohalike vastuseis seda, et teema tuleb nimekomisjonis augustis uuesti arutlusele.
Kohalik elanik pakkus välja ühe tema hinnangul mõistliku lahenduse: suurema osa Angerja tänavast Vingerja tänavaks nimetamise asemel võiks Angerja tänav alles jääda ja too lühike lõik, mida nimekomisjon Angerja tänavaks soovitas jätta, hoopis näiteks Angerja põik olla. See oleks elaniku hinnangul loogiline ka nime järjepidevuse tõttu, sest seni on ju ligi 50 aastat elatud Angerja tänaval.
Viimane põhjendus on Rannamale väga tuttav. Linnaelanikel tekivad tänavanimesid muutma asudes nimelt enamasti sarnased küsimused: "Kui on 50 aastat see aadress sobinud, kuidas see äkki nüüd ei sobi," kirjeldas Rannama sagedast reaktsiooni. Ta selgitas aga, et mõnel pool on linnaruum ümberringi muutunud, näiteks tekkinud uued tänavad ja paljudel juhtudel on seetõttu olukord, kus juurdepääs on teiselt tänavalt.
Aadress peab viima kohale
Rannama rõhutas, et linnaruum peab olema inimsõbralik ja seal peab olema lihtne orienteeruda, mis tähendab seda, et aadressi järgi peaks õigesse kohta jõudma ka inimene, kes sinna kanti esimest korda satub. "Angerja tänav on keeruline koht, ootame tagasiside omanikelt ära ja vaatame, milline see lahendus kõige parem oleks, mis sobib ka maa-ametile, kes meile järelevalvet teeb," sõnas Rannama.
Algatus Karjamaa asula tänavanimede korrastamiseks tuli maa-ametilt, aga nimekomisjon on ametiga päri. Komisjoni hinnangul aitab levialade korrastamine ja uue nime määramine luua sesse piirkonda loogilise, arusaadava ja tänavanimede kasutamise poolest ühtse linnaruumi. Selgitus oli nimekomisjonil ka Angerja tänava Vingerja tänavaks nimetamise kohta: "Vingerjas on sarnaselt angerjaga öise eluviisiga ja mudase põhjaga veekogu eelistav Eestis laialt levinud mageveekala."
Kohalikke linnaplaneerimise ameti ja nimekomisjoni selgitused ei veena. Rõhutatakse, et muuhulgas tekib küsimus, mis saab korteriühistutest, mis kannavad aadressi järgi pandud nime, näiteks KÜ Angerja 7 või KÜ Angerja 13. Kas tulevikus aadressil Karjamaa 6 asuva maja elanikud jätkavad tegevust mittetulundusühingus nimega KÜ Angerja 13? Igal juhul on kohalikud tänavanimede muutmise mõttest ärritunud ja koguvad allkirju plaanitud muudatuste vastu.
Karjamaa asum pole ainuke kant Tallinnas, kus tänavaid korrastada püütakse, selliseid problemaatilisi kohti on Rannama kinnitusel Tallinnas mitmeid. Kõigi selliste ebaloogiliste kohtade osas teeb nimekomisjon soovitusi, mille alusel linnavalitsus tänavanime või ka aadressi muutmise kohta lõpuks otsuse langetab.
