Gripi raskusaste ja epidemioloogilise ohtlikkuse tase sõltuvad otseselt gripiviiruse tüvest. Gripiviirus A(H3N2) on ringluses aastast 1968.
A(H3N2) gripiviiruse kliiniline pilt ei erine teiste gripi viiruste poolt põhjustatud haigusnähtudest: haiguse äkiline algus, kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid.
Samal ajal loetakse selle tüvega grippi haigestumise kulgu raskemaks ja seda just kõrgenenud tüsistuste ning suremuse ohu tõttu.
Soome terviseameti hinnangul on antud liik ohtlikum ka A-tüüpi H1N1 (tuntud kui seagripp) viirusest.
