Soome rahvastikuregistri andmetel elas Soomes 2012. aasta seisuga püsivalt ligi 40 000 eestlast. Tänaseks on see arv kindlasti kasvanud ning koos ajutiselt seal töötavate eestlaste arvuga, arvatakse olevat eestlasi Soomes ühtekokku 100 000 ringis. Tekib küsimus, milleks elada siis Soomes kui mõne kuu töötamise järel saab juba kenasti Eestis elada Soome toetuste najal?

Need 100 000 eestlast on enamasti läinud Soome selleks, et tööd teha. Tööl käimine tähendab ka maksude maksmist. Kui makstakse Soome maksusüsteemi järgi makse, siis oleks kummaline, kui välistööjõule ei laieneks maksudel põhinevad hüved. Selleks, et eestlane saaks Soomes hakkama, peab ta tegema võrreldes soomlasega kõvasti rohkem tööd. Soomes on vaja end pidevalt tõestada. Lorudel ei ole pikka pidu ka Soomes. Isegi mitte nii pikka, et saada täieõiguslikult sotsiaalturva kaitse alla.

Sel ajal kui soomlane on nohu või väljamõeldud seljavaluga kodus haiguspuhkusel, on eestlane palavikuga tööpostil. Eestlane jätab võimaluse olla haiguspuhkusel enamasti kasutamata. Tihti ollakse haiguse puhul lihtsalt päev-paar töölt eemal, ilma et arsti juurde mindaks. Ja seejärel rügatakse edasi. Samas sotsiaalmaksu makstakse täiel rinnal.

Eesti riik on enamiku Soomes töötavatest eestlastest koolitanud ja maast-madalast üles kasvatanud. See on olnud puhtalt Eesti kulu, kuid nüüd tööealisena maksavad nad oma maksud Soome, mitte Eestisse. Soomes ei ole ainult eestlastest ehitajad ja koristajad, vaid ka arstid, teadlased, raamatupidajad jne. Soome ei ole nende haridusse panustanud, küll aga saab selliste ametite esindajatelt kopsakat maksuraha. Justkui oleks ju õigus saada nii lasteraha kui ka haigusraha? Töötuks selliste ametite esindajad naljalt ei jää. Seega nende makstud töötuskindlustusmakse jääb reeglina nende endi poolt kasutamata. Samas kui inimene jääbki tööst ilma, ei saaks öelda et tegemist mingi suure õnnistusega on. Ka Soomes on väga kindlad nõuded otsida töötuna arvel olles tööd ja käia tööhõiveametis kohal. Vastasel juhul toetuse maksmine lõpetatakse.

Lõppude lõpuks oleks huvitav teada, mis saab Soomest siis, kui need 100 000 eestlast ei saaks teistega võrdset kohtlemist ja nad sealt koju tagasi läheksid?  Kes siis töö ära teeb? Olen ühes Soome autoremondifirmas olnud isiklikult tunnistajaks, kuidas ühe väikese mootoriremondi teostamine võttis eestlasest töömehel üksinda paar tundi, samas kui soomlased tegid kambakesi sama asja nädal aega. Põhjus lihtne - soomlasel jäi  haamer õhku rippuma kui tööpäev läbi sai, õieti mindi garderoobi juba pool tundi enne tööpäeva lõppu. Kohusetundlik eestlane aga sedaviisi venitada ei oska, tema tahab ikka töö valmis teha.

Selliseid meelevaldseid arvutusi, mille tulemusena tundub, et eestlane koormab Soome maksusüsteemi, võib teha mitmeid, kuid tegelikus elus maksab eestlane Soomes samamoodi makse nagu soomlane ning ei tohiks olla mingit küsimust, kas ta peaks ka Soome sotsiaalturva alla kuuluma. Ilmselt võiks olla täieliku sotsiaalturva alla võtmise aeg ja tingimused küll paremini reguleeritud, kuid nagu öeldud, Soome minnakse ikkagi tööle ja tööga kaasnevad maksud. Maksude maksmisega aga kaasnevad ka õigused.