Jaanus Piirsalu: Valus statistika - Venemaal elatustase juba kõrgem kui Eestis?
(1)
Kõige muu huvitava kõrval seadis Putin artiklis eesmärgiks jõuda Venemaa elatustasemega umbes 15 aastaga Portugali tasemele kui arvestada SKP-d inimese kohta. Putini täpne tsitaat oli selline: „Selleks, et saavutada SKP tõusu inimese kohta tänapäeva Portugali või Hispaania - riigid, mis ei kuulu maailma majandusliidrite hulka - tasemele, läheb meil vaja umbes 15 aastat, kui iga aasta tõuseb SKP vähemalt kaheksa protsenti. Kui me aga suudame nende 15 aasta jooksul hoida SKP tõusu iga aasta kümne protsendi tasemel, siis me saavutame Suurbritannia või Prantsusmaa praeguse taseme SKP inimese kohta." Kuigi Putin artiklis seda ei täpsusta, siis tõenäoline on, et ta pidas mõõdupuuna silmas SKP-d inimese kohta ostujõu pariteedi alusel.
Kuna Portugali elatustase on Eesti omaga üsna võrdne, siis on huvitav vaadata, kas Venemaa on täitnud Putini eesmärgi, sest see 15 aastat saab täis järgmisel aastal, 2014. aastal (kui täht-tähelt võtta, siis võttis Putin eesmärgiks Portugali SKP per capita 1999. aastal, aga huvitavam oleks võrrelda just tänaseid seise). Kui Venemaa on Portugali kinni püüdnud, siis järelikult on Venemaa elatustase jõudnud järele ka Eestile. Õige vastus on jah ja ei - oleneb, kelle statistikat vaadata.
Mõnede rahvusvaheliste organisatsioonide edetabeli järgi on Venemaa SKP inimese kohta juba suurem kui Portugalil ja Eestil, mõne edetabeli järgi aga endiselt väiksem, kuigi vahe pole eriti suur. Pole välistatud, et lähemate aastatega läheb Venemaa keskmiselt elatustasemelt Eestist ja Portugalist mööda kõikides edetabelites. Kasutan sõna „elatustase" veidi tinglikult, sest otseselt SKP per capita siiski inimeste keskmise rikkuse või keskmist sissetuleku suurust ei näita, kuid ega palju paremat näitajat riikide elatustasemete võrdluse kohta kasutada pole.
Maailma arenenumaid riike ühendava OECD (Majanduskoostöö - ja arenguorganisatsioon) - mille liige Venemaa muide veel ei ole, aga Eesti juba on - juunis avaldatud statistika järgi on Venemaa SKP per capita arvestuslikult tänavu 24 632 dollarit ja Eestil 23 759. Lohutuseks: OECD arvutuste järgi on Venemaa elatustase peale Eesti kõrgem juba ka Kreekast, Poolast ja Ungarist. OECD andmetel läks Venemaa Eestist vaikselt mööda juba 2010. aastal. 2015. aastaks kasvab vahe vaikselt veelgi: Venemaal SKP per capita peaks kasvama 27 569 dollarini ja Eestil 26 609.
Hea uudis on aga see, et väga pikas perspektiivis ehk 2060. aastaks oleme me Venemaast elatustasemelt OECD arvates pika puuga eest ära läinud. Venemaa SKP-ks per capita ennustatakse 47 aasta pärast 180 000 dollari kanti, aga Eestile 200 000 dollari kanti. (Eesti oleks elatustasemelt siis ühel pulgal Soome ja Belgiaga, kus mõlemas riigis on praegu SKP per capita Eestist kõvasti ees, üle 40 000 dollari.)
Aga Portugal? Portugalist läheb Venemaa OECD andmetel mööda 2014. aastal ehk täpselt nii nagu Putin soovis! Venemaa SKP per capita peaks järgmisel aastal kasvama 26 023 dollarini, aga tõsistes majandusraskustes Portugalil vaid 25 164 dollarini. Portugali perspektiiv on OECD arvates üldse kehv - 2060. aastaks on nende SKP per capita kõigest 150 000 dollari tuuris ehk Venemaast kaugel allpool.
Kuna Putin nimetas Venemaa eesmärkidena ka Hispaaniat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad, siis toon võrdluseks ära ka nende riikide SKP-d per capita tänavu OECD versiooni järgi: Hispaanial 32 000, Suurbritannial 36 600 ja Prantsusmaal 36 100 dollarit ehk Venemaa ja ka Eesti jaoks veel hoopis teine liiga.
Idanaabri suurem rikkus on ilmselt paljude eestlaste jaoks valus avastus. Kõige valusam on see muidugi nende poliitikute jaoks, kes on pidevalt rääkinud Eestist kui kõige edukamast ja rikkamast endisest NSVL vabariigist. Edukam ilmselt endiselt küll, aga kas ka rikkaim? Nüüd peab hakkama sellisel teemal sõnu valima.
Muidugi tuleb toonitada, et tegemist on statistilise näitajaga, mis ei tähenda, et kuskil Pihkva oblasti unustatud linnakeses või Siberi kauges külas elatakse paremini kui Eestis keskmiselt. Venemaa kiiremat arengut näitab aga see statistika kindlasti Eesti praeguse arengu taustal.
Kellel nüüd tuju täitsa nulli läks, seda lohutab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga statistika. IMF ja Maailmapanga järgi on nimelt Eesti keskmine elatustase siiski napilt, aga ikkagi parem kui Venemaal. Erinevused tulevad sellest, et OECD, IMF ja Maailmapank kasutavad lihtsalt erinevat metodoloogiat ja erinevaid sisendeid SKP-de arvutamiseks.
IMF andmetel on tänavu Eesti SKP per capita 18 026 dollarit ja Venemaal kõigest 15 650 dollarit. Kuid ka IMF ennustab, et Venemaa tuleb kiiresti järgi. 2018. aastaks on SKP-d per capita sisuliselt võrdsed: Eestil 23 110 ja Venemaal 22 906 dollarit. 2018. aastaks läheb Eesti tase lõpuks mööda ka Portugalist, tõsi vaid ühe dollari võrra, aga ikkagi mööda!
Statistika abil saab teatavasti kõike tõestada, aga kas ka tegelikult on elu Venemaal muutumas paremaks kui Eestis? Ühest vastust on keeruline anda, sest Venemaa on selleks liiga suur maa. Venemaa sees on mitu erinevat Venemaad ning elatustase on neis igal pool erinev.
Oleneb millise Venemaa piirkonnaga Eestit võrrelda. On piirkondi (peamiselt mõned suurlinnad, aga ka nafta- ja gaasitootmispiirkonnad) mille elatustase on kindlasti kõrgem kui Eesti keskmine ning on piirkondi (näiteks Põhja-Kaukaasia ja Kesk-Venemaa maapiirkonnad), kus elatustase on tükk maad allpool isegi Eesti kõige vaesemast piirkonnast.
Samuti oleneb, mida keegi hindab. Moskvas on kindlasti elatustase kõrgem, kui võrrelda ainult palku ning kindlasti madalam, kui võrrelda elukeskkonda näiteks lastega perede jaoks. Jne. Kui vaadata keskmise üleriikliku palga järgi, siis on Eesti ja Venemaa vahe veel päris suur, kuigi see väheneb kiiresti.
Kui 2003. aasta lõpus oli Eestis keskmine palk 407 eurot ehk 14.937 rubla (31.12.2003 kursi järgi), siis Venemaal oli Rosstati andmetel samal ajal keskmine palk 5499 rubla. Vahe oli 2,7 korda. 2012. aasta lõpus oli Eestis keskmine palk 916 eurot ehk 36 847 rubla (31.1.2.2012 kursi järgi), aga Venemaal Rosstati andmetel juba 26 909 rubla. Vahe oli juba ainult 1,3 korda.
Osades Venemaa regioonides on aga keskmine palk juba Eesti omast kõrgem. Moskvas oli tänavu I kvartalis keskmine palk 54 000 rubla ehk tänase kursi järgi 1250 eurot. Peterburis oli keskmine palk Eesti omast veel mõnevõrra madalam 34 100 rubla ehk 790 tänast eurot.
Moskvast oluliselt kõrgem on Venemaal keskmine palk aga Gazpromi varaaidas ehk Jamaali-Neenetsi ringkonnas, kus see I kvartalis oli peaaegu 65 000 rubla ehk 1500 eurot tänase kursi järgi. Sama suur oli keskmine palk ka Tšukotkal, kuid seal palgad on kõrged raskete elutingimuste koefitsienti tõttu, mis teisest küljest tähendab ka kõige kõrgemaid hindu Venemaal. Keskmine vanaduspension on Venemaal 10 500 rubla ehk 245 eurot. Eestis on keskmine vanaduspension 330 eurot.
Eestis on näiteks elu kindlasti oluliselt vähem bürokraatlikum ja korruptiivsem kui Venemaal, oluliselt turvalisem ja sõbralikum kui enamusel Venemaal, ka kihistumist on oluliselt vähem. Aga ka Venemaal on plusse. Näiteks on Venemaal täna oluliselt kergem leida head tööd. Tööd on üldiselt palju ja tööpuudust paljudes regioonides praktiliselt pole (jällegi - on regioone, kus see on tõsine probleem Nõukogude-aegsete monolinnade tõttu). Seetõttu pole ka välismaale tööle lahkumine nii massiline kui Eestis. Kui välismaale lahkutakse, siis pigem muudel põhjustel, aga ikkagi pole see nii tuntav trend kui Eestis, hoolimata pidevalt avaldatavatest uuringutest justkui plaaniks suur osa venemaalastest emigreeruda.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et enam ei saa veendunult väita, et Eestis on igal juhul oluliselt parem elada kui Venemaal. On küll tõenäoliselt veel parem, aga mitte enam oluliselt.
