Kuidas esimene kuu teie hinnangul läinud on?

Mina arvan, et on hästi läinud. Seda näitab juba seegi, et meie baasi selle aja jooksul sisuliselt rünnatud ei ole. Oleme suutnud vastast oma baasist eemal hoida ja säilitanud julgeolekumulli, mille eelmine kompanii loonud oli. Seniste tegevuste eesmärk on olnud rohkem ennast alaga kurssi viia, õppida tundma maastikku ja vastast. Oleme osalenud ka ühel suuremal lahingugrupi operatsioonil. Aeg on olnud tegus ja igavust ei ole pidanud tundma. Sõdurid on motiveeritud ja täis tegutsemistahet.

Kas kompaniile pandud ülesanded on saanud täidetud?

Meie põhiülesanne on opereerida kõrbepiirkonnas ja hoida seal vastast seotuna, et neil ei oleks ressursse rohelises alas kohalike julgeolekujõudude vastu võitlemiseks. Sellega anname kohalikule valitsusele ja julgeolekujõududele paremad võimalused turvalisuse ning normaalse elukeskkonna tagamiseks rohelises alas. Meie vastutusalas olevaid kohaliku politsei ja sõjaväe kontrollpunkte on selle kuu aja jooksul rünnatud ainult üks kord. See tõestab, et me aitame läbi oma tegevuse nende turvalisust tagada. Kahel korral oleme toetanud ka kohaliku politsei tegevust kõrbealal. Oleme pakkunud neile julgestust samal ajal kui nad oma patrulle läbi viivad.

Kuidas võiks iseloomustada piirkonnas tegutsevat vastast?

Vastane on väga tark. Neil on väga hästi selged meie jõukasutamise reeglid, meie luurevahendite võimekus ja ka meie vastutusala piirid. Seda kõike kasutab ta väga oskuslikult ära. Loomulikult jääb nende tulejõud ja kaitstus puht sõjaliselt tasandilt vaadates meie omale alla, kuid niiöelda kohalikul väljakul mängimine on nende suur eelis. Nad valivad väga hoolikalt lahingut, on väga liikuvad ja ei lase ennast lahinguga siduda nii, et see võiks neile saatuslikuks saada. Neil on väga hästi väljaarenenud käsuliin ja ka logistika. Vastast alahinnata kindlasti ei saa ja ei tohi.

Kas missioonile eelnenud väljaõpe nii Eestis kui Afganistanis kohapeal on ennast õigustanud?

Laias laastus on väljaõpe ennast igati õigustanud. Me ei ole siiani teinud midagi sellist, mida me väljaõppe ajal poleks käsitlenud või õppinud. Kõik juhtumid ja intsidendid, mis on seni toimunud, on väljaõppe käigus läbiharjutatud. Kuna me oleme operatiivkompanii, mis tegutseb ka väljaspool oma vastutusala, siis kohalike külavanematega suhtlemist ja niiöelda vallavanema rollis olemist on vähem. Lähiümbruse elanike ja külavanematega me küll suhtleme aktiivselt, aga seda eelkõige patrullides käies ja nende juurest lihtsalt läbi astudes. Selliseid suuremaid shura’sid (koosolek, arutelu – toim.) me korraldanud ei ole.

Kuidas on sujunud koostöö kohaliku politsei ja sõjaväega?

Nagu ma mainisin, siis kaks operatsiooni oleme koostöös politseiga juba teinud ja eks neid tuleb kindlasti veel. Otsime ka ise kontakte kohalike julgeolekujõududega. Ühe väiksema politsei kontrollpunkti ülemaga olen ma juba kohtunud. Tema sõnul on nad hea meelega nõus meiega koos tegutsema, sest me oleme siin ühise eesmärgi nimel. Kui Pimonisse peaks tulema ka kohaliku sõjaväe üksus, siis kindlasti hakkame ka nendega aktiivset koostööd tegema. Üritame neid toetada niipalju kui saame, et nad saaksid juurde rohkem julgust ning enesekindlust ja läbi selle suudaksid hakata hiljem iseseisvalt operatsioone läbi viima.

Millist tagasisidet on liitlased siiani meie tegevuse kohta andnud?

Raske öelda. Kuu aega on liiga lühike aeg, et mingeid hinnanguid kelleski välja kujundada. Aga suhtumine on liitlaste poolt olnud küll väga positiivne. Kui on olnud mingit abi vaja kõrgemalt tasandilt, siis oleme seda saanud. Meie soovidele on vastu tuldud. Praegune läbisaamine on väga
hea, meid toetatakse alates luurevahenditest kuni kokkadeni, kes Pimonis meile süüa valmistavad.

Mida lähem tulevik toob?

Eks me jätkame samas vaimus. Üritame hakata rohkem politseiga koostööd tegema, kuna ala on juba meile tuttav ja vastane ka natukene. Eelkõige lähiümbruse patrullidesse kavatseme kohalikku politseid kaasata. Üldjoontes kavatseme jätkata meile pandud ülesannete ja kohustuste täitmist.