"Ametnike ohutus ei ole mulle sugugi võõras teema ja ka mind on mu kabinetis rünnatud," kommenteeris Klandorf Delfile eilset Päevalehes ilmunud lugu sotsiaalametnike ründamisest nende töökohal.

Klandorfit ennast ründas 2009. aastal ühe koolilapse ema, kelle laps oli määratud alaealiste komisjoni. Klandorf töötas toona Lasnamäe linnaosavanemana.

"Samas oli ka sellel ajal Lasnamäe linnaosavalitsuses kasutusel turvasüsteem, kus vastuvõtule tulevad inimesed pidid esitama isikuttõendava dokumendi ja said külastajakaardi vaid kindlale korrusele sisenemiseks. Sotsiaalametnikel on ka paanikanupud," meenutas Klandorf.

Tundlikul sotsiaalalal võib Klandorfi sõnul abivajajatega ikka konflikte ette tulla, sõltumata sellest, kui palju raha turvasüsteemidele panustakse. "Paljud neist inimestest on lihtsalt meeleheitel või erinevate probleemidega, mis võib tingida agressiivsust," ütles Klandorf.

"Praegu ringleb riigikogus seaduseelnõu, mille jõustumisel tekib olukord, kus pangad saavad võimaluse vaid kolme laenu intressi- või põhiosamakse puudumisel inimese kodu või laenu tagatiseks oleva kinnisvara realiseerimiseks. Pank, kes peab laenu andes oma riske ja laenuvõtja maksevõimet hindama, ei vastuta samuti mitte millegi eest. Kogu olukorra raskuse saavad enda kanda makseraskustesse sattunud inimesed ja nende probleemidega tegelevad sotsiaaltöötajad," rääkis Klandorf.

Mis puutub linnaosade valvamisse ja võimalike täiendavate ressursside eraldamist valve tõhustamiseks, siis Klandorfi sõnul on kõigil on oma eelarve, mille piires võivad nad vajadusel oma turvalisust suurendada.

Eilses Päevalehes kirjeldati mitut juhtumit, kus agressiivsed kliendid on ametnikku kas füüsiliselt või verbaalselt rünnanud. Näiteks esitas eelmisel nädalal esitas Lasnamäe linnaosavanem Olga Ivanova politseile avalduse seoses kodanik Aleksander Eelrandiga, kes käis oktoobri lõpus linnaosavalitsuses ja sõimas seal ametnike lubades nad "kõik automaadist maha lasta".