President Ilvese sõnul näitab riik selle tunnustuse kaudu nii oma rahvale kui ka välisilmale, millised on Eesti väärtushinnangud ja vaim, millised teod on talle olulised.

“Ma lähtun riigipeana sellest, et Eesti Vabariigi teenetemärk on Eesti Vabariigi kõrgeim tänu ja tunnustus inimesele, nii Eesti kui mõne teise riigi kodanikule, kelle töö ja tegevus on aidanud Eestit muuta paremaks, turvalisemaks, rikkamaks ning mõnigi kord on autasu saaja ilmutanud isiklikku vaprust. Ta on teinud enamat, kui tööülesanne otseselt ette näeb,” ütles president Ilves. “Teenetemärkide saajad ei ole palju, mis peaks tõstma neist igaühe väärtust ja kaalu.” 

Riiklikud teenetemärgid saavad diplomaat Daniel Erik Schaer ning kaitsepolitsei ametnikud Tõnu Miilvee ja Peeter Oissar, kelle läbimõeldud, professionaalne ja visa tegevus aitas koostöös teiste ametkondadega ja meie välispartneritega oluliselt kaasa mullu Liibanonis 114 päevaks pantvangistatud seitsme Eesti kodaniku vabastamisele.

Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi saab Ameerika Ühendriikide endine president George W. Bush, kellel oli määrav roll NATO 2004. aasta laienemisele, mis liitis alliansiga Eesti ning kes seisis hiljem kindlalt Eesti sõbra ja toetajana meie välis- ja julgepoliitiliste huvide eest.

Riigivapi III klassi teenetemärgi saab 2005. aastast välisministrina töötanud Urmas Paet. Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi saab inimõiguslane, Venemaal demokraatia eest seisja Ljudmilla Aleksejeva. Valgetähe III klassi teenetemärgi saab avastusõppe edendaja ning Metsaülikooli eestvedaja ja kaasaaitaja Eestis Mare Taagepera. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab järjekindlalt inimõiguste, kodanikuvabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete eest seisnud Silver Meikar.

Eesti annab teenetemärgid meie andekatele teadlastele, kelle teadustöö on tutvustanud Eestit rahvusvaheliselt. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, Toronto, Cambridge´i ja Oxfordi ülikoolides töötanud tehnikateadlane Rein Munter, kes on ka Tallinna joogivee osoneerimistehnoloogia algatajaid ja juurutajaid; Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti üks silmapaistvaim seente uurija ja tutvustaja, loodusteadlane Kuulo Kalamees; keeleteadlane Jaak Peebo; Tallinna Tehnikaülikooli professor, keskkonnateadlane Enn Loigu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli professor, geoloog Rein Einasto. Samuti saavad riikliku teenetemärgi kolm Eesti noorema põlvkonna teadlast: professor Maarja Kruusmaa Tallinna Tehnikaülikoolist, kelle osalusel pandi alus ülikooli biorobootika keskusele ning kes on seotud kujumuutvate robotmannekeenide arendamisega ja rakendamisega ettevõtluses; Tartu Ülikooli õppejõud Mart Noorma, kelle eestveetav tudengisatelliidi meeskonna tegevus on tõstnud noorte huvi loodustäppisteaduste ja tehnoloogia valdkondade vastu; professor Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli keskkonnamuutustele kohanemise teaduse tippkeskuse ENVIRON juhataja.

Teenetemärgid saavad ka mitmed kultuuritegelased. Nende seas on skulptor Mati Karmin, saksofonist ja helilooja Villu Veski, näitleja ja õpetaja Laine Mägi, muusik ja telerežissöör Jaanus Nõgisto, kunstnik ja kirjanik Toomas Vint, Eesti mõtteloo üks kujundajaid ja ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, Eesti tantsukultuuri üks hoidjaid ja arendajaid Ants Tael, koorijuht ja mulluse noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht Raul Talmar, Eesti 1970. aastate modernistliku arhitektuuri alusepanija ja teenekas pedagoog Toomas Rein, kunstnik Olav Maran, näitleja Tõnu Oja, klarnetikoolkonna rajaja ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud, professor Hannes Altrov, Põlva muusikakooli rahvapilli õpetaja ja lõõtspillimuusika edendaja Heino Tartes, looduse uurija ja kaitsja Uudo Timm.

Eesti tunnustab oma kaitseväelasi. Esimese Eesti kodanikuna pärast 1938. aastat saab Kotkaristi I klassi teenetemärgi meie kaitsejõudude ülesehitaja, eelmine kaitseväe juhataja, kindral Ants Laaneots. Kotkaristi teenetemärgi mõõkadega saavad demineerimismeeskonna ülemana mullu NATO operatsioonil Afganistanis 92 lõhkekeha kahjutuks teinud leitnant Martin Meos, Afganistanis vapralt sõdinud kapral Tarmo Lepik ja seersant Andres Soosaar, kes rühma parameedikuna liikus raskelt haavatud Eesti sõdurit abistama üle maa-ala, mis ei olnud veel kõikidest isevalmistatud lõhkekehadest puhastatud. Kotkaristi teenetemärgi saavad ka kaitseväe õhutõrje heidutusvõime üks loojaid, kolonelleitant Mati Tikerpuu ja major Toomas Susi, kelle tööks oli Ämari lennubaasi arendamine NATO-ga koostöövõimeliseks lennuväljaks.

Eesti Vabariik tänab erilise pühendumuse ja sageli vaprusega oma tööd tegevaid politseiametnikke. Kotkaristi teenetemärgid saavad politsei kaasaegse eriüksuse K-komando üks rajajaid ja juhte, politseimajor Heldur Lomp, erinevaid kuritegusid edukalt ja leidlikult avastanud kriminaalpolitseinik Talis Thal, samuti Ida prefektuuri üks korrakaitsejuhte Ain Kruuse ja kaitsepolitseinik Priit Pastarus.
Eesti Punase Risti teenetemärgi saab üle 40 aasta päästealal tegutsenud Enno Liiber Viljandimaalt. Samuti saavad punase risti teenetemärgi vabatahtlik abistaja Karl Mäesepp, kes 12 aasta jooksul on toonud puudega noortele Soomest ligi poolsada elektrilist ratastooli ja on kaheksa kevade jooksul enam kui 800 keskkoolilõpetajale muretsenud tasuta lõpuriided ning pimedate ja vaegnägijate abistaja Sülvi Sarapuu, kes on kirjeldustõlke ja kombatavate raamatute idee Eestisse tooja ja juurutaja.

Eesti Punase Risti teenetemärgi saavad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja ja MTÜ Eesti Vähiliit nõukogu esimees Vahur Valvere, Eestis esimest kopsusiirdamist juhtinud Tanel Laisaar Tartu Ülikooli Kliinikumist ning staažikas naistearst Ene Palo. 

Riik tunnustab ajaloo talletajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad Tartu Ülikooli õppejõud, arheoloog Ain Mäesalu, kes on ligi 30 aasta jooksul uurinud muinas- ja keskaegseid linnuseid; Tartu Jaani kiriku terrakotta-skulptuuride uurija ja pikaajaline teaduslik konserveerija, kunstiteadlane Eve Alttoa ning professor Toivo Ülo Raun, Baltimaade ja Soome ajaloo uurija Ameerika Ühendriikide Indiana Ülikoolis. Maarjamaa Risti teenetemärgi saab aga Peterburi ajaloolane Anatoli Razumov, massirepressioonide uurija, kes on talletanud üle 1500 omaaegses Leningradis hukatud eestlase mälestuse.
Tänuks ja tunnustuseks saavad teenetemärgi ka Juta Saharova ja Leonida Rebane, kes 4. juulil 1941 Kilingi-Nõmme lähedal Liivamäe lahingus astusid koos teiste kohalike vabatahtlikega vastu hävituspataljoni rünnakule, tegutsedes sanitari ja meditsiiniõena.

Eesti tänab õpetajaid, kes on õhutanud oma õpilastes teadmis- ja tarkusjanu. Valgetähe teenetemärgi saavad Tallinna 53. keskkooli keemiaõpetaja Vladimir Ossipov, Hugo Treffneri gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Hele Kiisel, kutseõpetajate koolitussüsteemi arendaja Ants Tarraste, kauaaegne eesti keele õpetaja ja õpikute autor Aino Siirak, aga samuti Balti-Vene Uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin.

Riiklike teenetemärkidega tunnustatakse Eestile tuntust toonud sportlasi ja treenereid. Valgetähe teenetemärgi saavad sumomaadleja ja Jaapanis edukalt Eestit tutvustanud Kaido Höövelson, võrkpalli rahvusmeeskonna peatreener Avo Keel, Eesti jalgpallikoondise peatreener Tarmo Rüütli, maadlustreener Jakob Proovel, puuetega sportlaste ujumistreener Õnne Pollisinski ja rattatreener Erich Perner Pärnumaalt.

Eesti tänab ka ajakirjanikke, kelle töö ja looming on aidanud avardada meie kõigi maailmapilti. Teenetemärgid saavad Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, Eesti Rahvusringhäälingu Narva stuudio toimetaja Jüri Nikolajev, kauaaegne maakonnalehe “Sakala” peatoimetaja Eve Rohtla ning mitme aastakümne jooksul Eesti lugu ja inimesi jäädvustanud nüüdne “Postimehe” fotokorrespondent Peeter Langovits.

Eesti annab teenetemärgid ettevõtjatele, kelle tegevus on aidanud kaasa ka piirkonna arengule. Autasustatute seas on praeguse põlevkivikeemiatööstuse üks võtmeisikuid Nikolai Petrovitš aktsiaseltsist VKG OIL, AS Viljandi Metall üks juhte Jaak Sulg, ekspordile suunatud ettevõtte AS Lenne üks omanikke Meeli Leeman, kalatööstusettevõtte M.V.Wool looja Mati Vetevool.
Valgetähe teenetemärgi saab ka Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu esimees, sotsiaaldialoogi edendaja Helle-Mai Enniko.

Eesti tunnustab kohaliku elu edendajaid. Valgetähe teenetemärgi saavad kodu- ja kultuuriloo uurija Ell Maanso Puurmanist, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant üks juhte Sirje Vinni, vabatahtlik kultuuri ja spordi eestvedaja Koerus ja Järvamaal laiemalt Uno Aan, Kullamaa kultuurimaja direktor Loit Lepalaan, kes on ka kohaliku muusikaseltsi ja kihelkonnamuuseumi asutaja ning Hiiumaa folkloori uurija ja koguja tantsurühmade juhendaja Helle-Mare Kõmmus.

Eesti Punase Risti teenetemärgid saavad vabatahtlikud vereloovutajad Asta Aleinik Pärnumaalt, Vambola Sepp Tartust ja Heiki Valdek Tartumaalt, kes kõik on loovutanud verd üle 100 korra.
Eesti tänab oma sõpru ja toetajaid välismaal. Maarjamaa Risti teenetemärgi saavad teiste seas ka Leedu parlamendi asespiikri nõustaja Dainius Dabašinskas kui Eesti-Leedu koostöö jõuline edendaja, Eesti-Saksa koostöö tulemuslik edendaja Hiltrud Kaufmann-Friedrich, Eesti-Prantsusmaa suhete edendaja Denis Pietton, Washingtoni Ülikoolis Balti õpingute programmi üks rajajaid, professor Guntis Šmidchens, Eesti-Soome inseneride koostöö edendaja Ari Impivaara, Briti-Eesti Assotsiatsiooni esimees Neil Macrae Taylor, Jaapani-Eesti kultuuri- ja majandussuhete toetaja Sadayuki Sakakibara, Eesti-Soome Kaubandusühingu auesimees Erkki Olavi Auvinen.
Eesti teenetemärgi saavad ka Peterburi eestlaste kogukonna üks liidreid Külli Sulg, Moldova Eesti Seltsi asutaja ja Eesti aukonsul Moldovas Igor Gontšarov, Norra-Eesti Ühingu esimees Else-Jannike Kuum.

President Ilves annab teenetemärgid üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas.