Soome suursaadik Delfile: Siber on õpetanud eestlasi hoopis teisiti kui soomlasi
Härkönen rõhutab siiski, et ta mõistab Eesti ja Soome ajaloo erinevust väga hästi.
Härra suursaadik, kas Soome on Eesti jaoks samasugune suur vend nagu Rootsi Soome jaoks?
„Mõlemal puhul on läinud samamoodi: väiksem maa on arenenud ja enesekindlust juurde saanud. Eriti oluline on aga see, et nii Soome kui Eesti on Euroopa liiduga liitunud ning niimoodi oma suurema naabriga võrdseks saanud.“
Tavaliselt sünnib sel puhul väike protestiliikumine, väikevend hakkab mässama ja osutama, et tema on ka midagi väärt. Kas Eesti ja Soome suhetes on midagi sellist märgata?
„Seda on mingil määral kogu aeg olnud, aga ma ei usu, et see oleks Eesti Euroopa liidu liikmelisuse ajal kuidagi rõhutatult esile kerkinud. Eestil ei ole põhjust Soome suunas meelt avaldada. Eesti sammub ju mitmel rindel jõudsalt edasi. Eestil on palju saavutusi, mis ületavad igasugused suhted Soomega.“
Kas Soome turisti kuvand on mitmekülgsemaks ja puhtamaks muutunud? Mingil hetkel räägiti ju Eestis isegi ajakirjanduses viinaturistidest, kes lärmavad ja laaberdavad ning soomlaste mainet porri tallavad.
„Kõik Soome turistid muidugi patust puhtad ei ole, aga ma usun, et pilt on kindlasti teistsugune kui 1990. aastatel. Eestis käib palju selliseid turiste, kes varem ei ole käinud: kultuuriturism kasvab (Soomest tullakse näiteks filmifestivalidele), samuti terviseteenustega seotud turism ja üha rohkem käib ka seeniore.“
Kuidas euro tulek Eesti ja Soome suhetele mõjub?
„Kindlasti on soomlastel veel lihtsam Eestisse reisida. Vastupidi…? Eks me näe. Eestlaste jaoks on hinnavõrdluste tegemine ka varasemast lihtsam. Pole võimatu, et n-ö IKEA-turism Eestist Soome kasvab samuti.“
Vaata videolõiku Aleksi Härköneni intervjuust siit. Intervjuu jätkub allpool.
Mida euro Eestile riigile tähendab? Paljude hinnangul on praegune aeg euro kasutuselvõtuks halvim võimalik. Kas euro on oht või võimalus?
„Euroga liitumine oli Eesti jaoks pikaaegne eesmärk. Eesti lihtsalt juhtus pääsema eurotsooni ajal, mil sellel on probleeme.“
„Kõige huvitavam on Eesti puhul see, et isegi poliitiline opositsioon ei kasuta euroga liitumist ära valitsuse kritiseerimiseks. Eestis ei ole sündinud ka arvestatavat Euroopa liidu vastast populistlikku liikumist. Eesti näol on tegemist ühega vähestest Euroopa riikidest, kus selline samm ei too kaasa poliitilist kähmlust.“
Mis kasu Soome on eurotsooni kuulumisest saanud?
„Soome elas 1990. aastate alguses, veel marga ajal, läbi äärmiselt raske majanduskriisi. Kriisi lahendamiseks võeti kõik toonased fiskaalpoliitilised meetmed, aga need ka ei aidanud ning Soome oli väga tõsise finantskriisi lävepakul.“
„Kui mõned aastad pärast kriisi otsustati eurotsooni poole püüdlema hakata, oli olulisim eesmärk stabiilsuse saavutamine ja seda stabiilsust on ka kuhjaga saadud.“
„Eurotsiooni kriis on üksikute euroriikide kriis, mis tuleneb ebarahuldavast finantspoliitikast, eelkõige puudujäägiga koostatud eelarvetest. Solidaarsust eurotsiooni sees on vaja, aga vaja on ka rangeid reegleid. Soome ja usun, et ka Eesti, kuuluvad nende riikide hulka, mis tahavad eurotsiooni tugevdada ja hindavad reegleid ning nendest kinnipidamist.“
Euro peaks Eestile heaolu ning stabiilsust juurde tooma. Soome puhul on aga viimaste kuude jooksul esitatud hinnanguid, et Soome ühiskonnamudel ja riigimajandus ei ole jätkusuutlikud. Kas tulevikus võib nii juhtuda, et Eesti „õhukese riigi“ mudel ja Soome heaoluühiskonna mudel lähenevad teineteisele — üks saab juurde ja teisest võetakse ära?
„Euroopa integratsiooni süvenedes erinevad riigid lähenevad üksteisele ka ühiskonnamudelite poolest. Soomlasena on aga väga raske möönda, et keegi sooviks Põhjamaade heaolumudelit lammutada. Heaoluriik on ikkagi see mudel, mis on Soome kodanike jaoks parim võimalik ja seda arusaama jagavad kõik poliitilised parteid.“
Kas Eesti on oma kodanikke halvasti kohelnud? Riigisiseses diskussioonis räägitakse ju teisest Eestist ning sellest, et vaesus ahistab Eestis juba keskklassi peresid.
„Sellele küsimusele peavad eestlased ise vastama. Ma ei tahaks seda kommenteerida, kuna on selge, et see on üks märtsikuiste valimiste kesksetest teemadest. Eesti kodanikud võivad seal oma seisukoha võtta ja mõju avaldada.“
Soomes tulevad ka valimised, poolteist kuud pärast Eesti omi. Soome parlamendi spiiker Sauli Niinistö on
„On ju hea, et öeldakse, et koostöö parteide vahel on võimalik, selle asemel, et öelda, et koostöö mõnede erakondadega ei ole võimalik…“
Eestlased on juba tükk aega imestanud, miks Soome NATO-ga ei liitu. Miks?
„Avaliku arvamuse uuringud osutavad, et Soome rahvas ei toeta NATO-ga liitumist. Seega ei ole ka ükski partei end selle teemaga sidunud või NATO-st valimisteemat teinud, kuna on selge, et valimistel see edu ei too.“
Kuidas on aga lood üldise ajateenistusega, milline on selle tulevik?
„Ajateenistuskohustuse teemaline diskussioon on Soomes alanud ja see pole ka mingi ime, sest mõned suuremad Euroopa liidu liikmesriigid on ju palgaarmeele üle läinud. Ajateenistusega on aga vastupidi kui NATO-ga: üldist ajateenistust toetab ajaloolistel põhjustel rahva enamus. Soomlased usuvad endiselt sellesse, et oma maad peab ise kaitsma ning teiste abile ei saa kunagi päris kindel olla.“
Soome presidendi lähedased suhted Venemaa valitsejatega võivad eestlastele tunduda liigse lömitamisena Kremli ees. Kas Soome on Venemaaga liiga soojades suhetes?
„Need ajad, mil Soome idanaabri ees lömitas, on ammu möödas. Praegused kohtumised Venemaa juhtkonnaga ning teemad, mida nende käigus arutatakse, on olulised ning pragmaatilised. Piirinaabitena on Soomel ja Venemaal palju praktilisi küsimusi, mis on aeg-ajalt vaja ära lahendada.“
Kas vene vähemuse kasv Soomes võib viia selleni, mida läinud aastal juba näha oli — et Venemaalt hakatakse mõnede üksikute rahulolematute venelaste avalduste põhjal Soome suunas rohkem kriitikanooli pilduma?
„Ma ei usu, et siinkohal on tegemist Venemaa kriitilisusega just nimelt Soome suhtes. Venemaa on lihtsalt määratlenud üheks oma välispoliitika ülesannetest välismaal elavate venelaste kaitsmise ja Soome juhtub olema koht, kus venelasi elab.“
Kas teile tundub, et eestlastel on Venemaa suhtes mingi trauma, kuna igasuguseid heanaaberlikke samme ida suunas tõlgendatakse Eestis tihti lömitamisena? President Tarja Halonen on rääkinud isegi postsovetlikust stressist, mida Eesti põdevat…
„On parem, kui indiviididele mõeldud diagnoose ei kasutata ühiskondlike seisundite iseloomustamiseks. Venemaa teemalist debatti on lihtne viia negatiivsesse suunda, aga Eesti ja Soome ei peaks siiski võistlema selles, kumb suudab oma naabri suhtes vähem usaldust üles näidata.“
„Loomulikult on Soomel ja Eestil erinev ajalugu, sellega tuleb arvestada ning seda tuleb austada. Lisaksin veel, et ka Soomes on olemas kõnekäänd „Siperia opettaa“ (Siber õpetab) ja me saame aru, et Siber on õpetanud eestlasi hoopis teistmoodi kui soomlasi.“
