Endine rahandusminister: europalk tundub ehmatavalt väike
Rääkides euro tulekuga kaasnevatest võimalikest riskidest märkis Veskimägi, et need on Eesti jaoks euroga väiksemad kui eurota. "Euro maandab nii majandus- kui rahapoliitilise riske," ütles Veskimägi Delfile.
"Rahaliiduga seoses võib spekuleerida erinevate riskide üle Eesti jaoks. Ma ei tahaks seda teha. Tahaksin tuua ettevõtte juhina välja ühe praktilise mure meie jaoks - suureneva surve palgatõusuks. Seda peaasjalikult kahel emotsionaalsel põhjusel. Aga nagu teame majandus ongi usk ja emotsioonid.
Esiteks, seni oli siiski enamuse inimeste jaoks krooni-euro vahetuskurss
teatud uduloor, mis ei võimaldanud täpselt võrrelda enda sissetulekut
näiteks sama tööd Soomes tegeva kolleegi sissetulekuga. Nüüd udu kaob ja
inimestel tekib mõistmine ja võimalus jooksvalt sissetulekuid võrrelda.
Eriti tugev palgasurve tekib Eleringi tüüpi ettevõtetes, kus paljudes
projektides inimesed töötavad igapäevaselt koos, teevad ühte sama tööd aga sissetulekute erinevus on kordi ja kordi. Inimesed ei ole ratsionaalsed võrdluses ega suhesta seda elukallidusega. Teiseks, olen ise tegelenud palkade ümberarvestamisega kroonidest eurodesse. Saadavad summad on ehmatavalt väikesed.
Ja inimesed küsivad oma tarbimisharjumustele tuginedes, kuidas on võimalik 1000 ühikuga kuus saada hakkama? Krooni nominaalne väärtus oli rahareformi ajal väga õnnestunult määratud tollase ostujõu suhtes. Euro on veidi liiga kallis ja ollakse harjunud arveldama mitte sentides-müntides, vaid paberrahaga. Ei osata euro väärtust õieti hinnata.
Kaks sellist emotsionaalset tegurit, mille tõttu ma ennustan euroga
kaasnevalt tootlikkuse kasvu ületavat survet palkade suurendamiseks. Teadagi kui negatiivselt mõjuks palgakasvu surve meie majandussurutisest taastuvate ettevõtete konkurentsivõimele."
