Jaak Juske: Maksude ülelaekumine ei klapi heitunute arvuga
Kuna positiivne maksulaekumine on ka riigil, oleks mõistlik heita pilk nendele, kes ei ole seda rasket perioodi vääriliselt vastu pidanud.
Juba mitu aastat muudkui räägitakse, kui raske olukord töötutel ikkagi on. Hiljutistel andmetel on Eestis ligi 70 000 inimest, kellel puudub üleriiklik tervisekaitse. Pikaajalisi registreerituid töötute arv on samuti üüratu – kümned ja kümned tuhanded. Need on Eesti elanikud, kes saavad kohalikult omavalitsusest vaid toimetulekutoetust ja Haigekassalt tervisekindlustust.
Üks tänuväärne idee, millele on tähelepanu juhtinud ka Transpordi Ametiühing, on töötutoetuse pikendamise vähemalt 1 kvartali võrra. Suurim probleem, millele avalikkus pole siiani tähelepanu juhtinud, on tõsiasi, et pärast 10. kuud kaovad väga paljud registreeritud töötud Töötukassa vaateväljast, kuna sisulist toetust enam ju ei ole. Statistikaameti ja Töötukassa andmete võrdluses on 18 000 ehk kolmandik pikaajalistest töötutest kaotanud regulaarse kontakti Töötukassaga, mistõttu neile ei pakuta ka aktiivseid tööhõivemeetmeid ja suurt osa neist ootab heitumine.
Ühelt poolt on mõistlik, et hädalisele ulatatakse pigem õng kui kala. Kuid meie praeguses situatsioonis, kus töötutoetust – 1000 krooni – on võimalik saada vaid 270 päeva, on see ilmselgelt töötute suhtes ebaõiglane. Teisalt ei ole õige ka mitmete Euroopa riikide praktika, kus töötu on kohati kasulikum olla kui töötaja. Olen veendunud, et kindlasti ei ole selle summa ülemiseks piiriks 1000 krooni. Või ka mitte 1200 krooni, mis on toimetulekutoetuse uueks alamääraks järgmisel aastal.
Linna ega riigi rahakott ei ole põhjatu ning valikuid peab tegema. Kuid siiani on arusaamatu, miks on mõnel inimesel õigus mitmekümnetuhandelisele regulaarsele vanemahüvitisele, võrreldes töö kaotanud inimesega, kes on riigile kümneid aastaid järjest maksu kogunud ning peab leppima vaid 1000-kroonise toetusega. Muidugi ei saa vanemahüvitise ülempiiriks olla keskmine palk, kuid kõige häirivam ongi siinjuures asjaolu, et lõhe erinevate ühiskonnakihtide vahel on liialt suur. Kui riigi rahakott ei võimalda töötutoetuse summat tõsta, peaks vähemalt kaaluma perioodi pikendamist ühe kvartali võrra.
Ka paljukirutud Tallinna teine abipakett on eesmärgiks võtnud suunata raha just toimetulekuraskustes perede toetamisse, näiteks nende laste lasteaia kohatasust vabastamine või ühistranspordis tasuta sõit. Muidugi ei ole see pakett lahendus kõikidele ühiskonna muredele, kuid mingit toetust pakub raskustes elanikele ikka.
Loomulikult on olemas väike osa inimesi, kes antud situatsiooni ära kasutaks. See on alati nii olnud. Pole ka mingi saladus, et ka emapalgaga tehakse salapäraseid mahhinatsioone selleks, et seda võimalikult suurt summat saada. Mõlemal juhul on aga selge, et nende inimeste arv, kes sellest võidaks, on oluliselt suurem.
Kahtlemata on töötukassal väga palju selliseid kliente, kellele sobib elustiil, millega on talle tagatud ravikindlustus, sotsiaaltoetused ning töötutoetus. Ilmselt töötab osa neist ka makse tasumata. Tihti kaovad taolised inimesed töötukassast sellest päevast alates, kui neile on riigi poolt makstud viimane summa. Miks nad kaovad? Töövahendusega tegeleb töötukassa edasi ju ka peale toetuste maksmist. Ilmselt ei olnud siis töö leidmine neile see peamine eesmärk.
Ei ole ka saladus, et väga sagedad on ka juhtumid, kus töötutoetuse saajad on langenud allapoole vaesuspiiri. Tööle on minna keeruline, sest pole võimalik kuidagi katta esimese töökuu transpordi- või elamiskulusid.
Kui töötukassast makstavat raha pikendataks vähemalt ühe kvartali võrra, annaks see inimestele võimaluse ennast töötukassa ja nende koolitustega põhjalikumalt siduda. See ettepanek ei ole ju utoopiline. Jutt käib tõesti vaid mõnedest miljonitest. Ressurss selle täitmiseks võiks vabalt olla meie ülelaekumised riigieelarvesse.
Ei ole ju saladus, et majanduskliima on läinud paremaks ning maksud tulevad nii linnale kui riigile kerge ülelaekumisega. Just seda ülelaekumist tuleks kasutada võimalikult kiirelt nende toetamiseks, kes seda kõige enam vajavad.
