Rummo: parim keeleõpe on keelekümblus

Keelekümblus on tänaseks ennast tõestanud konkurentsitult kõige tõhusama ja põhjalikuma keeleõppemeetodina, kinnitas Riigikogu kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo, avades täna Tallinnas Keelekümbluskonverentsi 2010.

Varem nii haridus- ja rahvastikuministrina keelekümblusmeetodi levimist tugevalt toetanud Rummo tunnustas vastava programmi tänaseid elluviijaid eriti selle eest, et algsest "puhtast" keeleõppest on nüüd ka Eestis jõutud ühendatud keele- ja aineõppeni, mis tõstab veelgi meetodi praktilist väärtust, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

Samas kritiseeris Rummo efektiivse meetodi levimise ülemäärast aeglust haridussüsteemis, mis vajaks tugevamat tõuget. "Kui keelekümblusest saaks valdav keeleõppemeetod, avaks see uusi väljavaateid mitmes eluvaldkonnas," ütles Rummo.

Rummo sõnul toob äsjane statistika noorte tööhõive kohta esile, et jätkuvalt on tööpuudus mitte-eesti emakeelega noorte hulgas keskmisest suurem, mille üheks olulisemaks põhjuseks on piiratum konkurentsivõime just puuduliku keeleoskuse tõttu.

"Keelekümbluse täielik rakendamine kõigis venekeelsetes lasteaedades, põhikoolides ja kutseõppeasutustes, eriti koos aineõppega, on probleemile parim lahendus nii noorte kui riigi seisukohast," ütles Rummo.

Rummo arvates on keelekümblusmeetodi üks ainulaadseid omadusi see, et ta süvendab võõra keele õppijal ka oma emakeele taju. "Tunnetuslikult avardab mitme keele enam-vähem samaväärne valdamine oluliselt inimese maailmapilti, praktiliselt aga avab tee mitme huvitava ja perspektiivika elukutse juurde tõlkimisest diplomaatiani," kinnitas Rummo.