Ka tuntud internetifoorumites arutletakse agaralt Xanaxi toime üle, mitmel juhul on foorumi kasutajad teinud ettepaneku osta teistelt üle jäänud tablette, kirjutab Eesti Päevaleht.

Konkreetset statistikat on Mumma sõnul raske välja tuua, sest tavaliselt on esmane diagnoos miski muu — kas depressioon, ärevus- või paanikahäire –, millega kaasneb Xanaxi-sõltuvus. Xanaxi toimeaineks on alprasolaam, nagu ka teistel bensodiasepiinide rühma kuuluvatel ravimitel.

Doktor lisab, et kui muidu võib, olenevalt kogustest, sõltuvusega maadelda aastaid, siis kombineeritult alkoholiga võib ravim mõjuda ruineerivalt: segatarbimine toob kaasa psühhoose ja segasusseisundeid, mida on juba raskem ravida. „Narkomaanide probleemid on siiski kordades hullemad kui ravimisõltlastel.”

Mumma sõnul tekitab probleeme ka uinutite kasutamine. „On inimesi, kes juba aastaid on suutnud magada vaid nii-öelda keemilist und.” Rahustite ja uinutite klassi kuuluvate ravimite sõltuvuse küüsis vaevlevad peamiselt keskealised.

Kui ravimeid pikka aega kuritarvitada, kaasneb sellega suurem üledoseerimise, seega ka suitsiidioht. „Xanax on hea ja tulemuslik ravim, kuid seda tuleks kasutada ainult õigetes kogustes ning võimalikult lühiajaliselt.”

Ravimisõltuvuse ravi on eelkõige ambulatoorne ja seisneb koguse järkjärgulises vähendamises.

Eesti perearstide seltsi esinaine Ruth Kalda võrdleb rahustisõltuvust alkoholisõltuvusega. „Kui ravimeid võetakse nii, nagu ette on nähtud, ja lühiajaliselt, siis on nad nagu iga teinegi ravim teatud terviseprobleemide pu­hul vajalikud,” ütleb Kalda.

Psühhiaater Laur Toomaspoeg arvab seevastu, et perearstidel on psühhiaatrias ebapiisavad teadmised. „Lisaks liigub suust suhu info, kui kiiresti ja hästi on rahustid kellelegi mõjunud,” hoiatab ta ebausaldusväärse teabe eest. „Arstide arsenalis on praegu kümneid erinevaid rahusteid ja Xanax on neist üks ohtlikumaid.”