Justiitsministeeriumi õiguspoliitika nõunik Eneken Tikk tõi esile, et kui seni ei ole seadus mitmete arvutikuritegude uurimisel lubanud selliseid jälitustoiminguid nagu andmete varjatud kogumine ja isiku varjatud jälgimine, siis uue eelnõu alusel on see võimalik, kirjutab Eesti Päevaleht.

Arvutikuritegevusega vahele jäänud kurikaelu ootabki edaspidi senisest märksa karmim karistus. Näiteks kevadel hulgaliselt Eesti asutusi teenustõkkerünnetega (DOS ja DDOS — toim) pommitanuid ähvardaks senise kõige rohkem kolme aasta asemel kuni viieaastane vangistus.

Arvutiviiruste levitajatele saaks määrata kuni kolmeaastase vangistuse ning vähemalt teist korda vahele jääjaid või olulise kahju tekitajaid ähvardaks samuti viis aastat vabadusekaotust.