Priiuse põlistamise päeval saab teine iseseisvusaeg eelmisest pikemaks

 (83)
Priiuse põlistamise päeval saab teine iseseisvusaeg eelmisest pikemaks
Foto: Martin Dremljuga

President teeb tele-etteaste, Eesti Post väljastab teemamargi ja rahvalt oodatakse algatusi.

27. märtsil on Eesti olnud iseseisev 7890 päeva, mis tähendab, et meie praegune iseseisvusaeg saab kestuselt pikemaks, kui oli eelmine iseseisvuse aeg 1918–1940. Priiuse põlistamise päevaks nimetatud tähtpäeva algatus tuli muinsuskaitse seltsist.

„Mõte seda päeva tähistada sai alguse eelmisel suvel muinsuskaitseklubist. Nimetust otsiti kaua. Pakuti näiteks

„vabaduse rekordit”, aga paljud arvasid, et rekord ei kõla hästi, kuna pole eestikeelne. Lõpuks käis priiuse põlistamise päeva välja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho,” selgitas idee arengulugu Trivimi Velliste (IRL).

President mõtiskleb

Algatus võeti riiklikul tasemel hästi vastu. „26. märtsi õhtul esineb vabariigi president ETV-s temaatilise mõtisklusega ning 27. märtsi hommikul toimub „Terevisioon” priiuse põlistumise päeva ainetel. Samuti annab selle päeva puhul Eesti Post välja postkaardi koos postmargi kujutisega,” loetles valitsuse infonõunik Riina Soobik.

„Sel päeval heiskavad riigi- ja omavalitsusasutused lipud. Samuti toimub Postimehe online-keskkonnas e-viktoriin, kus kõik ajaloohuvilised saavad oma teadmisi proovile panna,” lisas ta.

Seotud lood:

Päeva tähistamiseks oodatakse ka kodanikualgatusi – näiteks on juba välja käidud idee, et sel päeval võiksid  kõik Eesti inimesed läbida 7890 meetrise distantsi mistahes spordiala harrastades. Priiuse põlistamise päev on ühekordne, sellest ei saa igal aastal peetavat tähtpäeva.

Probleemina on esile toodud, et õige päeva leidmise arvutuskäigud ei pruugi olla korrektsed. Ajaloolane

Lauri Vahtre probleemi ei näe. „Mulle tunduvad need arvutused vettpidavad. 1918. aastal jõudsime iseseisvad olla umbes 24 tundi. On tähenärimine arvutada, kas see oli üks või kaks (kalendri – toim) päeva,” ütles Vahtre (IRL). Päeva heroiline nimetus on tema hinnangul samuti sobiv.

Sümboolne maagia

„See on veidi ürgmütoloogiline mõtteviis, me nagu loitsime, et oleme needusest üle saanud,” kõneles Vahtre „Ajastul, kus lehed on täis astroloogiat ja muud rämpsu, pole minu meelest vale, kui me siin väikest sümboolset maagiat harrastame.”

Ajaloolane Aadu Must (Keskerakond) nentis, et polnud enne ajakirjaniku telefonikõnet peatselt tähistatavast päevast midagi kuulnud.

„Ma olen mõelnud tähtpäevadele meie kalendris ja olen kriitiline selle suhtes, kas on hetke ajendil mõtet võtta tähtpäevi juurde. Sümbolite ja tähtpäevade näppimine on mingil määral asendustegevus,” ütles Must. „Oma südames meeldib selle murdepunkti ületamine mulle väga, aga kas selle nimel kalendrit värvida, ma kahtlen,” lisas ta.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare