Priit Vilba: Kus on Tallinna liuväljad?
Esimese halli plaanib Eesti Jäähoki liit rajada Lasnamäele aadressil Punane 48A, seda Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ettepanekul ning Tallinna Spordi ja Noorsooameti nõusolekul. Idee jõustub koostöös mõtte algataja Eesti Käsipalliliiduga, kes samuti oma treeningkompleksist juba aastaid unistab. Loodame, et Tallinna linn toetab universaalse spordikompleksi rajamist. Seoses sellega ootame linnalt konkreetseid tegevusi, kuna vastavad summad on volikogu juba eraldanud.
Eesti Jäähoki Liit kavatseb linna poolt heaks kiidetud mõtet edasi arendada ning erakapitali kaasates Punasele tänavale treeningjäähalli valmis ehitada. Ühtlasi võtame enda kanda kõik riskid ja nendest tuleneva vastutuse. Kõik Tallinnasse kavandatavad jäähallid näevad ilmavalgust PPP-mudeli (Public and Private Partnership) abil ehk siis avaliku- ja erasektori koostöö tulemusena kogu ühiskonna hüvanguks.
Soodsa asjade käigu korral 2002. aasta detsembris oleks Punase tänava hall juba avatud ning lapsed võiksid täiel rinnal uisurõõme nautida. Seeläbi suunduks noorte energia kasulikesse kanalitesse ning kohe väheneks Lasnamäel nii kuritegevus kui narkomaania. Noored inimesed saaksid uisutades või hokit mängides oma vaba aega mõistlikult veeta, samuti viiks see eesti ja vene lapsed omavahel kokku ja annaks võimaluse üksteist paremini tundma õppida. Paremat integratsiooniprojekti on raske välja pakkuda.
Alternatiivina näeme halli rajamist Tondiraba kooli kõrvale, krunt kannab aadressi Tondiraba 11. Kuid sel juhul peaks linn uued Infrastruktuurid välja ehitama. Punase tänava krundi puhul oleks need mured automaatselt lahendatud, seal on kõik juba olemas.
Kesklinna jääareen kerkiks Lastestaadioni alale, seda toetaks üle tee otse rahandusministeeriumi taga paiknev avalik liuväli linnarahvale. Suvel teeniks see plats jalgpallurite ja talvel uisutajate huve.
Mustamäe rahvas saaks käia uisutamas TTÜ spordihoone kõrvale rajatavas hallis, ühtlasi oleks see mõeldud üliõpilastele. Õismäelastele jääks Saku Suurhalli kõrvale rajatav Haabersti jäähall koos kaasaegse tennisekompleksiga. Pelgulinna ja Kopli halli asukoht on kavandatud Sõle ja Nisu tänava ristmikule koolimaja territooriumile. Eraldi projektina näeme lagunevale Talleksi jäästaadionile uue elu andmist. Tallinna jäähalliga me olude sunnil enam kaua arvestada ei saa.
Kõigi nende hallide valmimine garanteerib vähemalt 3000 lapse registreeritud osavõtu jäähoki- ja iluuisutreeningutest. Vaba jää tooks spordi juurde veel 10 000 last. Kuna Tallinna linn loodab aktiivselt spordiga tegelevate laste arvu tõsta 15 000-ni, peitub just siin võimalik lahendus.
Viimastel nädalatel on meedias palju räägitud pikkade põuast seoses Eesti korvpalli tulevikuga. Jäähoki seevastu ei esita kasvule mingeid nõudeid ja sobib kõigile. Ega kõik poisid või miks mitte ka tüdrukud pea kogu oma elu hokimänguga siduma, uisutamine aitab lastel end füüsiliselt harida ja heale tervisele alusmüüri laduda. Kes soovib, võib ju hiljem siirduda kergejõustiku, suusatamise, korvpalli, jalgpalli või male juurde. Uisutades kogutud oskustest tõuseb kasu kõikide teiste spordialade atleetidele.
Hirmuäratav näide spordi unarusse jätmisest ootab meid Narvas. Eesti jäähoki kunagine pealinn vaevleb narkomaania ja aidsi ämblikuvõrgus. Kuna sealne Paemurru jäästaadion lagunes aastaid, kaotasid paljud hokipoisid huvi spordi vastu ja otsisid vaba aja sisustamisele alternatiive. Kahjuks polnud need positiivsed. Ehkki Narvas elavad enamikus muulased, puudutab piirilinnas toimuv vähemal või suuremal määral meid kõiki.
Just väikelinnad peavad kujunema tuleviku Eesti jäähoki oluliseks taimelavaks. Seda läbi rajatavate jäähallide. Eesti Jäähoki Liit töötab tõsiselt selle nimel, et Pärnu, Tartu, Jõgeva, Paide ja Rakvere saaksid kiiremas korras oma halli. Ka sealsed lapsed ning maakondade noored tahavad uisutada, paraku pole neil kaua selleks võimalust olnud. Samas on jäähokil väikelinnades aukartust äratavad traditsioonid, mainigem siinkohal Jõgevat, Kallastet, Mustveed või Järvakandit.
Mitmed jäähallide rajamise projekti vastased põhjendavad oma skeptitsismi jäähoki kui erakordselt kalli spordialaga. Nimelt pole maalaste vanematel raha hirmkalli varustuse ostmiseks ega hooldamiseks. Täiesti arusaadav — Eesti Jäähoki Liit ja kohalikud klubid võtavad selle mure tulevikus enda kanda. Teisiti poleks asi ju mõeldavgi!
Eesti jäähoki seilab õigel kursil ja juba paari aasta pärast võime oma töö esimesi vilju maitsta. Ja uskuge mind — need saavad olema magusad. Meie kui põhjarahva jaoks on jää ja lumi rahvustunde oluliseks osaks. Suusatamises kuulume juba maailma tippu, nüüd on kord jäähoki ja uisualade käes. Kui väike Eesti suutis maailmale anda kiiruisutamise olümpiavõitja Ants Antsoni, siis suudame ka jäähoki lähinaabritega võrdväärsele tasemele viia!
Priit Vilba on Eesti Jäähoki Liidu asepresident
