Priit Toobal: Kohtute asemel võiksid õigust mõista ministrid või KAPO!
Kaitsepolitsei (KAPO) peadirektor Raivo Aeg räägib eile ajalehele Postimees antud intervjuus ka Keskerakonnaga seotud uurimistoimingutest. Nii nagu veebruari alguses juhtisin tähelepanu riigi peaprokuröri Norman Aasa poolt meedias välja öeldud ebatäpsustele, pean vajalikuks täiendada ja omalt poolt kommenteerida ka Raivo Aegi intervjuud.
Alustan jällegi Keskerakonna kontori läbiotsimisest: läbiotsimise määruses oli selgesõnaliselt läbiotsimise kohaks märgitud Priit Toobali kasutuses olev tööruum Toom-Rüütli tänaval.
Läbiotsimise alguses küsisid KAPO ametnikud, kas soovin konkreetse kahtlustuse – SA Tallinn 2011 võimalik mõjutamine ärimees Jüri Luige kasuks – raames midagi vabatahtlikult välja anda. Soovisin üle anda tegevsekretäri käes olevad kaks kviitungit sularahalise annetuse vastu võtmise kohta ning nõuniku käes oleva koopia kirjast Jüri Luigele. Tegevsekretär ning nõunik, kes läbiotsimise ajal büroos viibisid, olid loomulikult nõus need dokumendid KAPO ametnikele üle andma. Seepeale asusid KAPO ametnikud aga teostama läbiotsimist ka nende tööruumides. Kuigi määruses seisis luba otsida läbi Priit Toobali tööruum…
Raivo Aeg rõhutab, et läbi otsiti ainult kolm töökohta ning kõik teised jäeti läbi otsimata. Sealjuures aga ta ei maini, et need kolm töökohta moodustavadki kogu Keskerakonna büroo teise korruse, suuresti kogu info erakonna poliitilise ning finantstegevuse vähemalt viimase 10 aasta kohta.
Niisamuti nägi prokuröri poolt alla kirjutatud läbiotsimismäärus ette, et kaitsepolitseinikud tohivad kaasa võtta üksnes Toobali kasutuses olevaid arvuteid ja andmekandjaid. Kaasa võeti aga lisaks minu arvutitele ka mõlemad tegevsekretäri arvutid, nõuniku i-Pad ning kohapeal tehti koopia nõuniku lauaarvutist.
„...avalikkuse jaoks muutub pilt päris palju.“
Minus, ning usun, et veel paljudes lehelugejates tekitab hämmingut KAPO peadirektori õhku visatud väide „…me ei räägi ainult sellest 500-600 eurost, vaid menetlus käib ka tulevikku suunatud kokkulepete osas. Kui see asi ükskord kohtusse jõuab ja menetlustõendid avatakse… ma arvan, et avalikkuse jaoks muutub pilt päris palju“.
Need väited kõlavad minu meelest ähvardusena. Eestis peaks Põhiseaduse järgi kehtima süütuse presumptsioon, kuid paistab, et antud juhul on see õiguskaitseorgani juhi (!) poolt unustatud. Vastan samaga - ka mina pole sel läbiotsimise päeval toimunust kõiki seiku ära rääkinud...
Veelgi kaalukam on aga intervjuu lõpuosa, kus Aeg tunnistab, et vahel on tööd tehtud ka kehvasti, sest näiteks eelmisel aastal mõisteti paar-kolm süüasja kohtus õigeks. Siinkohal ei kaaluta absoluutselt võimalust, et kohus mõistis õigust õiglaselt, vaid viidatakse menetlusvigadele. Seega tuleb KAPO peadirektori mõttekäigust võtta arvesse seda, et kõik kes nende poolt kohtusse saadetakse, on kindlasti ka süüdi. Kohtu arvamus ei loe järelikult üldse. Kas on aeg muuta Põhiseadust ja kirjutada sinna sisse, et süüdi olemise või süütu olemise üle otsustab KAPO? Või enamgi, anda kriminaalmenetluse ja kohtumõistmise ülesanne otse ministrile?
Iseenesest on ju tore, et KAPO juht nii enesekindlalt kaitseb oma organisatsiooni eksimatust, kuid mida siis arvata KAPOs sees toimunust. Altkäemaksu võtmises kinni peetud Indrek Põder, kelle juhtum on ilmselt palju laiem, kui see, mida siiani avalikkuse ette toodud ja riigireetmises kinni peetud Aleksei Dressen näitavad just nimelt seda, et ühegi organisatsiooni usaldusväärsus pole lõpuni kindel. Isegi mitte KAPO oma. Sellisel juhul ei saa aga kuidagi uskuda väidet, et kõik KAPO ja Prokuratuuri poolt kahtlustatud ja kohtu alla saadetud inimesed on kuriteos süüdi. Ja need, kes õigeks mõisteti, on vaid menetlusviga.
Mina aga loodan veel, et Eesti kohtusüsteem on õiglane. Ja usun, et õigeks mõistetud on tõepoolest süütud inimesed.
