Priit Kama valetab vanglasviibimise kohta

Justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama on oma suvist vanglasviibimist kommenteerides öelnud, et ei ole seadusi rikkunud ja puhkuse ajal ei ole keelatud töö tegemine. Selles osas on Priit Kama avalikkusele sõna otseses mõttes valetanud.

Alustuseks puhkuse ajal töötamisest. Tõepoolest, ükski seadus ei keela puhkuse ajal töötamist. Kuid oluline on siinkohal see, et puhkuse ajal võib inimene tööd teha, aga mitte riigiametnikuna.

Kartuleid võtta, poes vorsti müüa, lund rookida vmt teha ei takista ükski seadus. Avalikus teenistuses kehtivad aga natuke teised reeglid. Avaliku teenistuse seaduse § 118 lg 2 kohaselt peatub teenistussuhe teenistuja puhkuse ajaks. Ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö.

Lühidalt öeldes tähendab see seda, et Priit Kama viibis puhkusel, tema teenistussuhe justiitsministeeriumiga oli selleks ajaks peatunud ning tema ülesandeid täitis samal ajal teine ametnik. Seega ei olnud Priit Kama oma puhkuse ajal teenistuses justiitsministeeriumi asekantslerina ning tal ei olnud võimalik teenistussuhte peatumise ajal täita asekantsleri ülesandeid. Ta sai viibida vanglas vangide keskel eraisikuna, mitte ametnikuna. Seetõttu on ka välistatud võimalus, et Priit Kama puhkuse ajal vanglas viibides oma ametikohal töötas.

Priit Kama viibis vanglas sarnaselt kinnipeetavale. Kuna ta viibis samaaegselt puhkusel (st ei olnud teenistuses ametnikuna), viibis ta seal eraisikuna. Pole teada, kas ta viibis vangla kambris oma nime all või kasutas kellegi teise identiteeti. Mõlemal juhul oli tema viibimine vangla kambris ebaseaduslik.

Kinnipeetavate vanglasse võtmisel on väga kindlad reeglid. Vangistusseaduse § 13 sätestab väga täpselt ja üheselt mõistetavalt, kuidas isikuid vanglasse vastu võetakse. Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel. Praktikas on tulnud ette juhtumeid, kus isikud saadetakse vanglaukselt tagasi, kuna puudub vanglasse vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid.

Seega, kui Priit Kama võeti vanglasse vastu, pidi selleks olemas olema jõustunud kohtuotsus või –määrus. Juhul kui Priit Kama kohta oleks olemas süüdimõistev kohtuotsus, siis tuleks ta oma ametikohustustest koheselt vabastada, kuna ta ei tohi sellisel juhul avalikus teenistuses töötada. Kui tema suhtes süüdimõistvat kohtuotsust ei ole, siis tekib küsimus, milliste dokumentide alusel ta siiski vanglasse vastu võeti ja tekib ka põhjendatud kahtlus võimaliku dokumentide võltsimiste kohta.

Priit Kama vastuvõtmisel rikuti vangistusseaduses kehtestatud korda ja rikuti seadust. Seaduserikkujaks ei ole siinkohal küll Priit Kama, vaid seda korda rikkus vangla administratsioon, kuid kas vangla tegi seda vabatahtlikult või Priit Kama survel?

Avaliku teenistuse seadus § 62 sätestab korraldused, mida teenistujal on keelatud anda. Keelatud on anda korraldust, mis on vastuolus õigusaktidega, ületab korralduse andja võimupiire või nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus. Juhul kui Priit Kama andis vangla juhtidele korralduse enda lubamiseks vangla kambrisse, andis ta sisuliselt korraldusi, mille andmine on seadusega keelatud. Oma kambrisse paigutamiseks andis Priit Kama korralduse, mis oli vastuolus vangistusseadusega, korraldus ületas korralduse andja võimupiire (Priit Kama oli puhkusel ja tema teenistussuhe oli sel hetkel peatatud) ja sellise korralduse andmine ületas ka Priit Kama võimupiire, kuna nõuab vangla juhtkonnalt tegusid, mille sooritamiseks neil õigus puudus.

Lühidalt veel ka Priit Kama eetilisest käitumisest. Priit Kama eestvedamisel töötati välja vanglateenistujate eetikakoodeks, mille eesmärgiks on anda vanglaametnikele, kriminaalhooldusametnikele ja teistele vangla­töötajatele ning vanglaametniku kutseõppe õpilastele ja korrektsiooni eriala üliõpilastele, samuti Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ametnikele (edaspidi vanglateenistuja) raamistik käitumis­otsuste tegemiseks nii teenistuses kui ka väljaspool seda. Seda eetikakoodeksit ja eetilist käitumist propageerib Priit Kama vanglas vägagi palju, kuid kahjuks ainult sõnades, tema teos ja käitumine räägivad hoopis teist keelt. 

Teenistuskohustuste täitmise kohustusi reguleerib avaliku teenistuse seaduse § 59 lg 1, mis sätestab, et teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.

Tooksin siinkohal välja mõned punktid avalik teenistuse eetikakoodeksist ja vanglaametnike eetikakoodeksist, mille järgi on väga selgelt näha, kuidas sõnad ja teod hästi kokku ei käi.

Avaliku teenistuse eetikakoodeks

2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.

5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.

13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.

16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.

Vanglateenistuja eetikakoodeks

1.1. Eetikakoodeksist tuleb juhinduda nii Eestis kui ka välismaal, sõltumata sellest, kas eetilise eksimusena käsitletava käitumise puhul on tegu seaduserikkumisega või mitte. Eetika­koodeksi eiramine võib olla vanglateenistuja distsiplinaarvastutuse aluseks.

1.2. Kõrgemad ametnikud peavad oma käitumisega olema eeskujuks kõigile teistele, nende eksimused väärivad rangemat hukkamõistu.

1.3. Vanglateenistuja teeb oma tööd kohusetundlikult, ta on õiglane ja usaldusväärne. Ta ei valeta ega moonuta tõsiasju.

1.9. Vanglateenistuja teeb kõik endast sõltuva õigusrikkumiste ärahoidmiseks.

2.1. Vangide ja kriminaalhooldusalustega suheldakse ainult ametialase ülesande täitmise raamides. Vanglateenistuja hoidub igasugusest tegevusest, mis võib seada kahtluse alla tema objektiivsuse vangi või kriminaalhooldusalusega suhtlemisel.

7.4. Vanglateenistuja väldib suhtlemist isikutega, kelle maine võib kahjustada vanglateenistuja ametikoha mainet.

Siinkohal saab iga lugeja teha ise järeldused, kui eetiline oli Priit Kama käitumine antud juhtumi puhul.

Kokkuvõttes tahaksin öelda seda, et ükskõik kui õilsatest mõtetest oli Priit Kama vanglas viibimine haaratud, ei anna see õigust seaduserikkumisteks. Ei ole võimalik tolereerida seaduserikkumisi ja seadustest möödahiilimist. Selline käitumine annab ühiskonnale selge sõnumi, et kõrgetele riigiametnikele on lubatud oluliselt rohkem kui tavakodanikele.