Eesti trükiajakirjanduses kehtivad samad pikaajalised trendid nagu kogu läänemaailmas - pikas perspektiivis ajalehtede trükiarvud kahanevad, paberlehe lugemist asendab info hankimine internetist ja mobiilsetest vahenditest, kuid online'ist ja mobiilseadmetest saadavad tulud ei kata paberlehe vähenenud tulusid. Suured hüpped trükiarvudes on tavaliselt saavutatud kas tänu sensatsioonilisele materjalile või nutikale turundusele. Või mõlemale korraga. Kas Igor Mangi horoskoop ongi selline kokteil?

Minu kogemused astroloogiaga on sellised: 1990ndate aastate keskpaigas, kui alles esimesed ajalehed oma internetiväljaandeid asutasid, oli Eesti Ekspress esimeste seas. Vist kusagil Norras koolituskeskuses, kus järjekordsele Balti riikide ajakirjanikest koosnevale grupile esitleti uhkelt internetiga ühendatud arvutitest koosnevat arvutiklassi, demonstreerisin uhkelt Ekspressi äsja avatud internetilehekülgi. Mitu kaasmaalast jäi veel veebikülge uurima. Mind huvitas väga, mis artiklid neid lehest huvitasid ning vaatasin hiljem brauserist lehitsemise ajalugu. Aga suur oli minu üllatus, kui selgus, et konkurentsitult populaarsemaks oli osutunud... Ekspressi horoskoop.

Sama Ekspressi horoskoobiga seoses ka teine lugu. Kord märkasin, et Ekspressi horoskoobis oli minu tähemärgi, Kaljukitse all, uskumatult täpne ennustus, mis langes kokku minu eraeluliste seikadega. Sama kordus veel ja veel, nii et asi tegi veidi kõhedakski - kas tõesti "tähed teavad kõik"?
Siiski oli saladusel hoopis proosalisem põhjus. Kolleeg toimetusest, kes horoskoope kirjutas, lihtsalt jälgis teraselt oma kolleegide elu ja põimis nendega tegelikkuses toimunud või saabuvate sündmuste info nende tähemärkide alla.

Siiski on Mangi horoskoobi selline populaarsus ebatavaline. Eesti ajalehed on horoskoopidega vallatlenud ennegi, Ekspressis ilmunud perekond Pauksonite aastavahetuse horoskoop aitas samuti kümnete tuhandete kaupa lehe trükiarvu tõsta. Mangi horoskoobi populaarsust võib seletada muu hulgas ka sellega, et Pauksoni horoskoop enam leheturul ei konkureeri ja keskendub pigem raamatute väljaandmisele. Õhtulehe horoskoobilembus on üldtuntud ning suuri teemahoroskoope ilmub pea iga kuu.

Üldiselt on aga olukord selline, et kui juba horoskoop lehes ilmuma on hakanud, siis naljalt seda sealt enam välja ei visata - horoskoobihuviliste lugejate protest on nõudlik ja häälekas.

Horoskoobilugemise fenomeni pole aga nii lihtne seletada. Mõnikord tundub mulle, et lehelugejatel on niiöelda kahed prillid ajalehtede jaoks. Ühed on ees siis, kui loetakse asjalikke, tõsiseid ja faktipõhiseid kirjutisi. Teised on aga ees siis, kui samast allikast loetakse sisukusele pretendeerivaid, kuid kuuldustele, väljamõeldistele või ebausule põhinevaid tekste. Nii mõnigi ajaleht ei anna lugejale enam isegi vihjet toimetuse tervemõistuslikkuse temperatuuri kohta, avaldades pikki kirjutisi maailmalõpu saabumisest, kohtumistest tulnukatega, metsatagustest ennustajatest jne.

Ajalehe äripoole pealt vaadates on 90 000-ne trükiarv võimas saavutus ja müts maha selle ees. Ajakirjandusega pole sel paraku mitte midagi pistmist. Ajakirjanduse autoriteedile oleks aga palju tervislikum, kui trükiarve tõstaks horoskoobi asemel ajakirjanduslikult tõsiselt võetav sisu.