Priit Adler: Müra ja valimised
Lisaks tekitavad müra veel erinevad seadmed, transport, tehnoloogilised süsteemid ja tööstusettevõtted.
Neli aastat tagasi räägiti meedias mürast vähe ehk keskmiselt korra kuus. Nüüd juba kord või paar nädalas. Kes poleks kuulnud lugusid perekonnakopterist või pidutseva naabri sõrmede uksevahele jäämisest?
Statistikaameti regulaarsed leibkonnauuringud alates aastast 2004 näitavad, et ligi pool Eesti leibkondadest peab müra häirivaks probleemiks. Viimase kolme aasta uuringud näitavad probleemi langust ligi viiendiku võrra.
Euroopa Liidu rohelises raamatus ”Tuleviku mürapoliitika” väidetakse, et ligikaudu 20 protsenti Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis terviseekspertide hinnangul tekitab ärritust ning une- ja tervisehäireid. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete põhjustab kokkupuude müraga ka muid terviseprobleeme, nt soodustab väsimist ja paljude haiguste teket. Tihti ei oska inimesed seostada oma väsimust või haigusi müraga. Seetõttu tegelevad tihti arstid müra tagajärgedega, ravides patsienti ning otsides haiguse põhjust.
Teades müra mõju tervisele peame õppima hindama vaikust. Pöördudes müra tekke põhjuste juurde, siis seda tekitavad inimesed ise oma igapäevase elustiiliga. Suur roll on siin nn lastetoal, kus noorena omandatud oskus, teistega arvestada vajab järjekindlust. Selleks peab selgitama juba noorele, et arvesta teistega. Suurematele, et võtame kasutusele masinaid, mis käratud. Ärme planeeri magistraali äärde elamuid. Kavandame vaikusealad. Vaikusealal on vaikne, kus saab nautida vaikust ning kulgevad metsloomad. Seda võib nimetada ka rohekoridoriks.
Mida võime leida enne riigikogu valimisi müra kohta erakondade valimisprogrammidest? Tutvudes valimisprogrammidega tegi mind nukraks olukord, kus kirjas palju loosungeid, lubadusi, tõdemusi, kuid mitte lahendusi.
Programmid võib jagada müra kui keskkonnasaaste käsitluse osalt kaheks. Ühed soovivad midagi ära teha ja teised loodavad elanikele ning soovivad neile parimat nagu alati.
Nii on ainsana programmis lubanud Reformierakond mürakoormuse vähendamiseks linnade haljastuse säilimist. Võtta fookusesse võitlus maastiku ruumilise reostusega ning transpordist, tootmistegevusest ja kaaskodanike avaliku korra rikkumisest lähtuva mürareostusega. Eestimaa rohelised on oma programmis lubanud võtta suuna elektrisõidukitele, mis aitab kaasa ka müraprobleemi lahendamisele, mis püüab lahendada üksnes autotranspordimüra. Kahjuks ei leidnud Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna, IRL-i ega teiste programmist midagi müra kohta.
Optimistlikult tulevikku vaadates tuleb tõdeda, et neli aastat tagasi ei sisaldanud ühegi erakonna programm sõnakestki müra kohta. Nelja aasta möödudes leiab terviklahenduse Reformierakonna programmist ja rohelisedki pakuvad lahendust automüra vastu. Siinjuures tuleb kiita riigikogu liiget Tõnis Kõivu, kes ainsa rahvasaadikuna on asunud müra ohtlikkust selgitama ning midagi reaalset ära teinud vaikuse kaitseks.
Austatud valija, kes Sa oled peagi valiku ees, kelle poolt anda oma hääl 6. märtsi valimistel! Kui Sinu jaoks on oluline meid ümbritseva keskkonnamüra ohjesse saamine, siis tee oma valik.
Autor on vaikusesõber, kes ei kandideeri riigikogu avalimistel.
