POLITSEIBLOGI: Merevalvekeskus: kõige sagedamini sattuvad merel hätta hobi- ja lõbusõitjad
Eesti päästepiirkond hõlmab Eesti sise- ja territoriaalmerd, majandusvööndit ning Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvat ala, kokku 36 260 ruutkilomeetrit.
See tähendab, et merevalvekeskuse igapäevaselt jälgitav ala on ainult veidi väiksem kui terve Eesti pindala.
Mis keskusele kõige enam tööd annab?
"Kõige sagedamini sattuvad merel hätta hobi- ja lõbusõidu tegijad, kellel jääb puudu oskustest või vilumusest. Tihti tekitab tõrkeid paadimootor või saab lihtsalt kütus otsa," ütles JRCC juhtivkoordinaator Janar Müür.
Sageli üllatavad merele minejaid ka ilmastikuolud, kui päikeseline päev üsna kiiresti tormiseks muutub. Tallinna lahe asustamata saartelt on piirivalve päästnud mitmeid seltskondi, kelle vaba päev ja ujumisplaanid välja ei vedanud ja puhkajad said hoopiski osaks päästeoperatsioonist.
Müür tõi välja, et kuigi selliseid päästesündmusi on vähe, ei ole nad eriti mastaapsed. "Inimelu päästmine on alati suur vastutus. Ent kujutlege olukorda, kui meie oskusest sündmuse lahendamise käiku ette näha, sõltub sadade või tuhande inimese elu," rääkis ta. Teise suure väljakutsena nimetab Müür võimalikke ulatuslikke reostusi. "Läänemerel on laevaliiklus ülitihe ning pääste- ja reostustõrjetöödeks tuleb sisuliselt iga hetk valmis olla."
Neil veeteedel sõidab igal ajahetkel keskmiselt 2000 laeva, sh 200 naftatankerit. Lisaks paiknevad 150 kuni 200 tankerit sadamates ankrus. Eesti kõige õnnetuseohtlikemaks piirkondadeks peetakse Tallinna-Helsingi, Tallinna-Stockholmi ja Virtsu-Kuivastu liine.
Tallinna-Helsingi liinil on laevaliiklus tihe ja ristub ida-lääne suunaliste laevateedega. Liin Virtsu-Kuivastu ristub Väinameres põhja-lõuna suunaliste laevateedega. Ohtlikud piirkonnad merepääste ja -reostuse osas kattuvad.
JRCC vanemkoordinaator Jaanus Sepp tuletab inimestele meelde, et punase signaalraketi laskmine ilma põhjuseta on keelatud. "Inimesed peaksid aru saama, et politsei reageerib igale hädakutsele sh nalja pärast lastud signaalraketile. See aga tähendab, et inimeste abistamiseks tööle pandud inimesed ja vahendid on hõivatud tembutajaga ning keegi võib seetõttu abita jääda.
Loomulikult tuleb enda abivajadusest märku anda ja seda vajadusel ka punase signaalraketiga, kuid et täna on pea kõigil kaasas mobiiltelefonid ning lihtsam ja parem on piirivalve appi kutsuda helistades numbrile 112.
"Häirekeskus edastab kõne kohe meile ja hakkame saadud info põhjal tegutsema," rääkis Sirje Adamson, JRCC vanemspetsialist. Teine lihtne variant on võtta ühendust raadiojaama kaudu.
"Tegelikult võiks igas merele minevas paadis olla raadiojaam, kuhu on automaatselt programmeeritud rahvusvaheline merepäästekanal 16. Seda kanalit kuulavad mitte ainult meie, vaid ka välismaa merepäästekeskused," lisas Sepp.
"Merepäästekeskuses on korraga ühes vahetuses tööl kolm inimest - raadiooperaator, radarseireoperaator ning juhtivkoordinaator," selgitas Janar Müür.
Juhtivkoordinaator vastutab kogu otsingu- ja pääseoperatsiooni korraldamise ja läbiviimise eest algusest kuni lõpuni. Raadiooperaator hoiab sidet avariisse sattunud aluse ning päästeüksustega.
Radarseireoperaator vastutab otsingu- ja päästeoperatsiooni ala monitoorimise eest ning hoiab sidet lähedal olevate alustega. "Meie eesmärk on saada võimalikult täpsem ülevaade ja seejärel planeerida võimalikult efektiivne päästeoperatsioon," ütles Sirje Adamson.
