POLITSEIBLOGI: Alkoholivaba jaanipäev tähendaks 110le vastajatele vaba päeva
Just nii palju tuleb igapäevaselt kõnesid numbrile 110, lõviosa sellest langeb Põhja prefektuuri teeninduspiirkonnale.
Ülemkonstaabel Ivar Kärner, kes on politseiteenistuses olnud juba 17 aastat, töötab viimased kolm aastat Põhja prefektuuri operatiivteabeteenistuse vanemkorrapidajana. Tema ülesandeks on vahetuse vastutava roll ning politseiressursi sündmuskohtadele suunamine. Jaanipäeval oli ta tööpostil nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Kärneri sõnul ei erine jaanipäev kõnede arvu poolest oluliselt mõnest nädalavahetusest, mis jääb palgapäevajärgsesse aega. Seos on lihtne: palk ehk raha, pidu ehk alkohol, õnnetus või vahejuhtum ehk kõne 110-le.
„Kui terve Eesti otsustaks teha ühe alkoholivaba jaanipäeva, siis meil oleks puhkepäev,“ muheleb Kärner. „Siis tuleks meile vaid mõned üksikud kõned.“
Tavalisel argipäeval helistatakse Tallinnas ja Harjumaal 110le ööpäevas 500-600 korda, jaanipäeval oodatakse umbes 1000 kõnet. See on võrreldav nädalavahetusega, kus kõnede hulk küünibki 900-1000ni.
Jaanipäevaga seoses on vahetuses rohkem inimesi kõnedele vastamas ning ka rohkem politseinikke väljas. Viimastel on jaaniajal ka ilma väljakutseteta palju tööd. Liiklusjärelevalve ja avaliku korra tagamise mõte on süütegusid ja õnnetusi ära hoida. Nii kajastub suurem patrullitöö ideaalis ka väiksemas hädaabikõnede arvus.
„Reaalseid väljakutseid on ööpäevasest kõnede hulgast 300,“ räägib Kärner. Ülejäänud on infopäringud, samuti võtab 110 vastu liiklusega seotud kõnesid, kus mõne autojuhi sõidustiil vajaks korrigeerimist või on näiteks koorem halvasti kinnitatud. Argipäevadel kell 8-18ni ootab selliseid kõnesid PPA infotelefon 6 12 3000.
„On ka väga meeldivaid kõnesid, näiteks tahavad inimesed tänada mõnd politseitöötajat, aga nad ei oska kuhugi pöörduda,“ lisab ta. „Siis võtame me teate vastu ja edastame õigele inimesele.“
Samuti on heatahtlikud inimesed helistanud politseisse, kui näevad autot, millel aknad lahti või võti ees. Siis püüame omanikuga ühendust saada, et ta oma vara üle vaataks.
„Paraku tuleb ette ka tühikõnesid, kus keegi soovib pitsat tellida või küsib taksonumbrit, aga see on pigem erand. Ka head uut aastat ja muid ilusaid pühi soovijaid on vähemaks jäänud. Head soovid on iseenesest toredad, ent samal ajal võib kõnejärjekorras oodata kiiret abi vajav inimene, “ hoiatab Kärner.
Kärner räägib, et jaanipäeval tuleb suurem osa kõnesid maakohtadest, kuna inimesed sõidavad linnast ära suvilatesse ja peole. Enamik väljakutseid aga on suuremal või vähemal määral seotud siiski alkoholiga.
„Kaklused, purjus alaealised, kes ka arstiabi vajavad; avalikus kohas tukkuma jäänud pidulise paljaks röövimised, uppumised, lõkkesse kukkumised, liiklusõnnetused. Mõnikord tundub, et ei ole nii palju sõnu, kui inimeste hoiatamiseks vaja läheks,“ nendib vanemkorrapidaja.
„Ühte tuletaks aga küll meelde, mille peale ehk ei tulegi - liha tuleb mäluda hoolikalt. Päris mitu surmajuhtumit on olnud, kui šašlõkitükk jääb kurku kinni ja kõne valimise ajal oli juba liiga hilja,“ sõnab Kärner.
