Politsei sai valimisagitatsiooni kohta kolm korda rohkem teateid kui eelmistel valimistel
Politsei- ja piirivalveameti politseimajori Siiri Parsi sõnul olid osad pöördumistest ja teadetest selgitustaotlused valimisseaduse mõistmiseks.
"Lisaks kirjalikele pöördumistele oli ka palju konsultatsioone telefoni teel. Selline päringute ja kõnede rohkus annab märku asjaolust, et kandidaadid ning erakonnad soovivad olla seadusekuulekad, kuid tänane valimisseadus ei ole neile üheselt arusaadav," ütles Pars Delfile.
Pöördumise koguarv on Parsi sõnul võrreldav 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste perioodiga, kuid ületas oluliselt riigikogu 2011. aasta valimiste perioodi pöördumiste arvu, mil neid oli 40.
"Ligi viiendik kaebustest olid poliitiliste reklaamide kohta siseruumides, mis ei ole käsitletavad poliitilise välireklaamina või teatasid inimesed agitatsiooniga tülitamisest. Valdav osa poliitilise välireklaamiga seotud kaebusi esitati kandidaatide, erakondade esindajate ning ajakirjanike poolt," rääkis Pars.
Valimiste päeval esitati politseile 31 kaebust, millest 17 olid Tallinna või Harju piirkonna elanike teated, et pargitud sõidukitele pandud reklaamide kohta. Reklaamid pandi autodele ööl vastu valimiste päeva või valimiste päeval. Politsei fikseeris ja kogus kokku vähemalt 300 reklaami. Kuna lipikuid oli nii suurel hulgal, siis käsitleb politsei nende jagamist kui aktiivset valimisagitatsiooni, mis on valimistepäeval keelatud ning alustas väärteomenetlust.
Kokku alustas politsei aktiivse agitatsiooni perioodist alates keelatud välireklaami kohta 14 väärteomenetlust, millest kaks on lõpetatud, ülejäänud endiselt menetluses.
"Politsei loodab, et uus riigikogu koosseis astub samme, et aastaid kestnud ebaselgused valimisseadustes saaksid parema sõnastuse. Samuti võiks teiste riikide näitel kaaluda välireklaami keelu kehtetuks tunnistamist ning kohalikele omavalitsuste ülesandeks jääks tagada kandidaatidele välireklaamide paigaldamisel võrdsed võimalused," rääkis Pars.
