Tänane Euroopa on siiski oluliselt erinev Euroopast, mis need siseturu reeglid sõnastas. Lisaks kaupadele ja teenustele peavad järjest suuremates mahtudes riikide vahel liikuma ka andmed.

Eestis on juba mitmeid aastaid kehtinud põhimõte, et riik võib inimese või ettevõtte käest andmeid küsida üks kord. Kui inimene on passi saades tõestanud oma isikuandmeid, siis edaspidi piisab tal ID-kaardist või mobiil-ID-st, et korraldada suhtlust riigi või teiste inimestega. Äriregister, autoregister, kohus või ükskõik milline muu asutus ei saa inimest sundida uuesti samu andmeid esitama. Selle eest kannab hoolt ID-kaardil põhinev digitaalne identiteet koos kõiki riigi e-rakendusi ja registreid ühendava lahendusega X-Tee.

X-tee vahendusel suhtleb üle saja erineva infosüsteemi. Ametnikud saavad X-Tee dokumendivahetuskeskust kasutada oma asutuse infosüsteemides. Jääb ära tülikas ja töömahukas paberdokumentide töötlemine, andmete suuremahuline sisestamine ja kontrollimine. Suhtlemine teiste ametnike, ettevõtjate ja kodanikega on kiirem ja täpsem.

Miks ei võiks selline andmevahetuskiht olla kasutuses kogu Euroopa Liidus? See oleks omalaadne andmete Schengeni ruum.

Hüved on ilmselged.

Nimetatud neli põhivabadust saaksid uue hoo. Hüppeliselt paraneks Euroopa Liidu konkurentsivõime võrreldes USA ja Aasia majandustega. Lihtsustuks ettevõtete loomine ja arendamine, nende liikumine Euroopa Liidu sees. Sarnaselt Eestiga oleks Euroopa Liit tänu "andmete Schengenile" palju atraktiivsem kolmandate riikide investoritele.

Kujutage ette, et Prantsusmaal elav ja töötav soomlane ei peaks kohaliku maksuametiga suhtlemiseks esitama ühtegi paberist dokumenti. Piisaks sisselogimisest vastavasse teenusportaali ning seal ootaksid juba kõik inimesega seotud eeltäidetud deklaratsioonid ja andmed eri maadest. Samamoodi käiks asi, kui eestlane tahaks Iirimaal ettevõtet asutada - logid mobiiliga registrisse ja 20 minuti pärast võid minna pangaarvet avama. Ärme unusta, Eestis on see reaalsus.

Ka valitsemiskuludes kokku hoitav raha oleks väga märkimisväärne. Lisaks tulu paremast teadmisest, kus riigi raha hetkel asub, erasektoris hästi tuntud real time economy põhimõtte rakendamine valitsuse tasandil.

Euroopa Liit peab neljale põhivabadusele lisama andmete vaba ja digitaalse liikumise.

Mikael Pentikäeinen
Euroopa Parlamendi kandidaat Soomes (Keskusta),Endine Helsingin Sanomate vastutav peatoimetaja

Anvar Samost
Euroopa Parlamendi kandidaat Eestis (IRL),
Endine Postimehe vastutav peatoimetaja