II kvartali majanduskasvu number oli tõepoolest üle ootuste hea. Eesti majandus on viimase paari aasta raskematest aegadest üle saamas, mis tähendab ka seda, et keskmise inimese elukvaliteet on tõusmas. Reformierakonna esimehena võiksin avalikult rõõmustada, et tulumaksureform on esimesi vilju kandmas, kuid ökonomistina tean loomulikult, et majanduses ei ole nii üksüheseid suhteid.

Majanduskasvu suurust mõjutab pikk rida tegureid, milledest oluline osa on seotud rahvusvaheliste turgudega ja millede mõjutamine on seega meie käeulatusest väljas. Küll olen aga seisukohal, et nii muudatused tulumaksuseaduses, valitsuse suund madalate maksude poole ning üldine ettevõtlussõbralikkus on oma panuse kasvunumbrisse kindlasti andnud.

Mis puudutab Reformierakonna lubadust saavutada Eesti keskmiseks palgaks 2003 aastal 9000 krooni kuus, siis päris selle numbrini siiski tõenäoliselt kahjuks ei jõuta. Kui selle aasta II kvartalis oli keskmiseks palgaks ca 5030 krooni, siis 9000 krooni taseme saavutatakse realistlike prognooside kohaselt umbes 2004-2005. Palga aeglasema kasvu taga on peamiselt oodatust oluliselt kiiremini langenud inflatsioon, mis tegelikult ei olegi ju nii halb uudis.