Süüdi on kuusk, rippuvad ja sillerdavad kuuseehted, karrad, küünlad, jõulutuled. Lisaks veel kassinina erutavad lõhnad köögist. Või siis süü on hoopiski minu teadmatuses, kuidas kaunistada oma kodu nii, et see oleks ohutu nii inimeseloomale kui ka kiisudele?

Kõik see, mis meile, inimestele tundus hubane ja ilus, mõjus esimesel koosveedetud jõulupüha ajal pere lemmikutele kui üks korralik väljakutse. Kaunilt ehitud jõulupuu alumistel okstel rippuvad ehted kadusid sealt enne, kui puu päris ehitud sai. Teise päeva hommikul avastasin, et keegi viisikust oli harjutanud puu peal ronimist ja selle pikali kupatanud.

Kui jõululaupäeval vaaritamise kõrvalt äkki kõrbenud vurrudega kasse märkasin, kes ilmselgelt olid esimest korda põlevate küünaldega kohtunud. Märk, et pean midagi ette võtma, oli selgemast selgem, sest selline mürgel ei pruugi lõppeda pelgalt kõrbenud vurrudega …

Kuidas muuta jõulud võimalikult „loomakindlaks“? 

• Kui võimalik, paiguta jõulupuu sellisesse tuppa, mille uks on suletav nii, et lemmikud sinna ei pääseks.
• Kinnita puu nii, et seda ei oleks võimalik maha ajada, ka siis kui näiteks kassid otsustavad selle otsa ronida.
• Riputa ehted, kaunistused ja küünlad kuusepuu kõrgematele okstele.
• Kasuta ehtimiseks pigem enda tehtud või pehmest materjalist ehteid, mis ei vigastaks looma, kui ta peaks need kuskilt siiski kätte saama.
• Hea oleks kaunistamiseks kasutada pigem elektriküünlaid, samas on jällegi oht, et mõned maiamad loomad võivad juhtmed läbi närida. Säti needki kõrgematele okstele.
• Põlevad küünlad ei tohi jääda hetkekski järelevalveta ning olla kättesaadavad loomakestele.