Õpetajad: liiga paljudel jääb õhtukool pooleli

Täiskasvanute gümnaasiumi lõpetab keskmiselt 60% alustanutest.
Õppijate enda vastutus õppimise ja kooliskäimise eest on tihti vähene. Põhjused on enamasti sotsiaalsed ja kool neid muuta ei saa. Majanduslanguse ajal on olukord veelgi teravnenud: paljud õpilased kardavad tööst ilma jääda ja tööandja ei ole graafiku koostamisel tihti nõus arvestama tõsiasjaga, et töötaja käib koolis.

Õppija satub valiku ette: kas jääda ilma tööst ja seega ka elamisrahast või jätta õpingud pooleli.

Surnud hinged
Poliitikute suust kõlanud väide, et töö kaotanul ongi rohkem aega koolis käia, ei ole tõsiseltvõetav. Seda eriti meeste puhul. Kui naised suudavad optimismi säilitada pea igas olukorras, siis mehed kaotavad kergemini lootuse ja vajavad tulevikku vaatamisel palju rohkem tuge. Pealegi on täiskasvanute gümnaasiumi mehed sageli põhikoolist käitumishäirete pärast välja kukkunud teismelised. Tõsi, omaette analüüsi teema oleks seegi, miks täiskasvanute gümnaasiumis neil enam käitumishäireid ei esine.

Paljud õppijad ei kavatsegi dokumente sisse andes koolis käima hakata, neil on vaja üksnes tõendit lapsetoetuse või õpilaspileti saamiseks. „Surnud hingede” probleemi võiks lahendada otsus, et õpilaste nimekirju ei kinnitata 5. septembril nagu päevakoolides, vaid novembris, mil on juba näha, kes hakkab koolis käima ja kes mitte. 

Tundidest puudumine ei ole täiskasvanute gümnaasiumides probleem, sest nende koolide eripära seisnebki paindlikkuses: puududa tohib, sest õppija peab käima ka tööl ning pühendama aega perele ja lastele. Probleemid tekivad siis, kui õpilane ei saa iseseisvalt selgust materjalis, mille ülejäänud läbisid tunnis.

Kuidas aidata õpilast?
Üks võimalus aidata lünki kõrvaldada soovinud õppijaid on rakendada virtuaalset õpikeskkonda VIKO või kasutada e-õppe võimalusi nendega, kes on päeva- või kaugõppevormis õpingutest mõjuvatel põhjustel kõrvale jäänud. Kuigi üksikainete õppimise võimaldamine aitab täiskasvanul poolelijäänud õpingud lõpule viia, peavad õpetajad vajalikuks leida lisavõimalusi abistamaks õppida soovijaid võlgnevuste kõrvaldamisel. Tallinna täiskasvanute gümnaasiumis rakendatakse edukalt tugiõppe süsteemi. Õpetajatel on konsultatsiooniajad, lisaks saab tunnivälisel ajal sooritada järelevastamisi ja kontrolltöid aineõpetajate edastatud materjalide põhjal nn tugiõppeklassis. Pärnus korraldatakse edukalt ettevalmistuskursusi 10. klassi taseme ühtlustamiseks. Oleme arutanud ka nn lisaõppeklassi loomist pärast põhikooli, mis võimaldaks nõrgematel õppijatel ja pikalt koolist eemalviibinuil põhikoolimaterjali korrata. Kahjuks jäävad nii mõnedki head ettepanekud majandusolukorra tõttu paremaid aegu ootama. 

Täiskasvanud õppijale on õpetaja eeskätt partner ja juhendaja. Seega nõuab täiskasvanute koolitamine erisugust lähenemist ja andragoogikateadmisi. Täiskasvanute gümnaasiumide õpilased elavad enamasti iseseisvalt ja sellega kaasnevad toimetulekuraskused. Sageli takistab õppetööst osavõttu väikeste laste olemasolu, perekonna ülalpidamisega seotud tööküsimused ja kehv majandusseis. Täiskasvanute õpetamine nõuab erilisi metoodilisi võtteid ja nippe nii õppijate õpimotivatsiooni tõstmiseks kui ka kesiste aineteadmistega õppijate tulemuslikuks õpetamiseks.

Tekst pärineb Õpetajate Lehest.