Operatsiooni käigus osalevad USA sõjaväelased koos Filipiini sõduritega patrullidel maa lõunaosas, kus tegutsevad islamiäärmuslased. Filipiinide ühisoperatsioonid kujutavad endast USA terrorivastase sõja seni tõsiseimat laienemist pärast Afganistani sõjategevust.

USA 660-liikmelise väekontingendi juht brigaadikindral Donald Wurster lendas oma Hawaii peakorterist Filipiinidele Zamboangasse ja pidas Filipiinide väejuhiga nõu “väikeste takistuste” üle, mille tõttu operatsiooni avatseremoonia ühe päeva võrra edasi lükkus, ütles Filipiini brigaadikindral Emmanuel Teodosio.

Arutelu all oli osavõtvate ameeriklaste arv ja operatsioonide ajakava.

“Sõprade vahel on kõik lahendatav,” ütles Teodosio ajakirjanikele.

Teodosio ja Wurster on oodatavasti kuus kuud kestvate manöövrite juhid.

Filipiinide relvajõud peavad juba pikka aega võitlust maa lõunaosas tegutsevate islamisissidega. Erilise tähelepanu alla võetakse õppuste käigus rühmitus Abu Sayyaf, mida USA kahtlustab sidemetes Osama bin Ladeni terrorirühmitusega al Qaeda. Ametiisikute sõnul patrullib umbes kümnendik USA sõduritest koos Filipiini sõduritega Basilani saarel pealinnast Manilast umbes 900 kilomeetrit lõuna pool, kus Abu Sayyaf on juba kuid ameerika misjonäridest abielupaari ja üht filipiinlannast põetajat pantvangis pidanud.

Kritiseerijad väidavad, et ühismanöövrid rikuvad Filipiinide põhiseadust, sest see keelab välisriikide lahinguüksuste kohaloleku muidu kui ametliku lepingu alusel.

Filipiinide president Gloria Macapagal Arroyo väitis esmaspäeval Londonis, et USA sõdurid tegutsevad ainult koolitajatena ega osale lahingutes.