Kuidas suurendada Eestis sündivust ja mida teha pereväärtuste tugevdamiseks, et meie niigi vähesed lapsed ei sünniks väljaspool abielu? Millal ise pere loote?

Sündivus on tasapisi juba suurenema hakanud. Eelmisel aastal sündis juba ligi 15000 last, mis on oluliselt rohkem kui veel mõned aastad tagasi. Suur osa selles sündivuse suurenemises on kindlasti vanemahüvitise kehtestamisel, mis on andnud väga paljudele noortele inimestele suurema kindlustunde — lapse sünd ei tähenda enam varasemate sissetulekute kaotust. Reformierakonna soov on seda perioodi praeguselt 15 kuult pikendada pooleteise aastani.

Aga lisaks vanemahüvitisele on vaja kindlustunnet ka ses osas, et pärast selle perioodi lõppu on võimalik vanemal tööle tagasi minna. Täna ütlevad osad noored juba, et lükkavad lapse saamist edasi seetõttu, et teavad — pärast vanemahüvitist pole tööle tagasi võimalik minna, sest sõime- või lasteaiakohta lihtsalt pole. Kuna sündivuse suurenemine tänu vanemahüvitisele on ka osalt riigi “süü”, tuleb ka siin õlg alla panna. Reformierakond tahab järgmisest aastast alustada investeeringute programmi “Igale lapsele lasteaiakoht“ — see tähendab, et igal aastal eraldatakse riigi poolt 400 miljonit lasteaedade ehitamiseks ja kaasajastamiseks.

Nende laste jaoks, kes lasteaeda või sõime aga ei mahu või kellele lasteaias käimine lihtsalt ei sobi, peab omavalitsus maksma lastehoiutoetust. Tallinnas on pärast pikki vaidlusi seda viimaks ka tegema hakatud — kõigil, kes kasutavad litsentseeritud lapsehoidja teenust, on õigus umbes 1800 kroonisele lapsehoiutoetusele kuus.

Meie perepoliitikast on pikemalt võimalik lugeda siit : http://www.reform.ee/ee/valimised/poliitikad/perepoliitika

Nüüd küsimuse teine pool — oluline on, et laps kasvaks õnnelikus keskkonnas. Kui tema vanemad on õnnelikud ilma ametlikult abiellumiseta, siis pole mu meelest miskit katki.

Mina olen praeguses pereseisus väga õnnelik :).

Miks on Reformierakond väga suurte maailmavaateliste erinevuste juures koalitsioonis avalikkusele endiselt head nägu teinud ja rääkinud üksmeelest, kui tegelikkuses pole sellest midagi alles? Mis on see, millega [Edgar] Savisaar hoiab [Andrus] Ansipit lõa otsas?

Kui me vaatame praegust Riigikogu koosseisu, siis Reformierakond on ühes valitsuses olnud kõigi seal esindatud erakondadega. Kõigis nendes koalitsioonides on olnud selliseid hetki, kui hea näo tegemiseks on tulnud pingutada, aga on olnud ka selliseid hetki, kui suur naeratus on tulnud siirast heameelest heade otsuste üle. Praegune koalitsioon ei erine ses mõttes varasematest.

Ettekujutus, et Andrus Ansipit suudaks keegi lõa otsas hoida, on aga sügavalt ekslik.

Keda näete kõige tõenäolisema koalitsioonipartnerina? Kellega koostöö kogemuste põhjal välistaksite või vähemalt kaaluksite väga hoolikalt?

Kaasame koalitsiooni partnerid, kes on valmis kaasa aitama meie poliitika elluviimisele — vähendama tööinimeste tulumaksu viiendiku võrra, vabastama eraisikute väärtpaberiinvesteeringud tulumaksust, säilitama ettevõtte tulumaksuvabastuse, tegema teoks investeeringuteprogrammi “Igale lapsele lasteaiakoht”, kehtestama iga-aastase 2000-kroonise ringiraha igale lapsele, suurendama pensione nelja aastaga kahekordseks.

Välistame Reformierakonna koalitsioonis astmelise tulumaksu kehtestamise ja välispoliitilise suunamuutuse. See viimane on eilse Keskerakonna avalduse taustal, kus nad teatasid, et soovivad hakata Venemaale olulisi järeleandmisi tegema, Eesti jaoks väga tähtis.

Kuidas kommenteerite seda, et alguses oli Reformierakond pronksmehe eemaldamise vastu, kuid äkki enne valimisi muudeti meelt? Miks?

Siin on küll miskit sassi läinud vist. Reformierakond arutas pronkssõduri ümber tõstmist oma juhatuses eelmise aasta 10. mail. Seal kujundatud seisukohta me muutnud pole. Seadus, mis kogu sarnase valdkonna lahendamist võimaldab, on vastu võetud ja töö seaduse alusel juba ka käib.

Palun seletage, kuidas reaalselt viia Eesti viie Euroopa rikkama riigi hulka või esitage selle eesmärgi täitumiseks vajalikud muudatused koos põhjendustega.

Selleks, et me jõuaksime 15 aastaga Euroopa jõukamate hulka, on lihtsalt öeldes vaja teha kahesuguseid asju.

Kõigepealt rubriik, mis võiks kanda pealkirja “lollused, mis tuleb kindlasti ära hoida“ — astmeliselt tõusva tulumaksu kehtestamine, ettevõtte tulumaksu taastamine, välispoliitiliselt näoga itta pööramine, riigikulutuste järsk suurendamine (mida ametnike keskmise palga tõstmine 25 000 kroonini on).

Teine rubriik tegemist vajavatest asjadest võiks kanda pealkirja “otsused, mis tuleb kindlasti teha ja mida mitte keegi peale Reformierakonna ei tee“ — ettevõtluskeskkonna lihtsustamine ja ettevõtluse soodustamine, inimeste sissetulekute suurendamine läbi tulumaksu vähendamise, sündivuse suurendamine, ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamine praegusel kujul, eraisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksust vabaks tegemine, teadus- ja arendustegevusse raha suunamine — SKTst peaks sinna minema 3%, ainult nii on võimalik meie majandusest kujundada tõesti teadmistepõhine majandus, kus põhirõhk ei ole mitte massil või odavusel vaid nutikusel ja kvaliteedil.

Meie majanduspoliitika leiate sealt: http://www.reform.ee/ee/valimised/poliitikad/majanduspoliitika

Öelge palun konkreetselt, mida on RE-l plaanis ettevõtluse ärgitamiseks ja väikeettevõtjate toetamiseks-motiveerimiseks ära teha? Ja iseäranis ääremaadel — tõmbekeskustest kaugemal.

Meil on plaanis ettevõtluskeskkonda teha praegusega võrreldes lihtsamaks ja selgemaks — Rein Langi läbi viidud ettevõtte asutamise lihtsustamine on üks hea näide ses vallas. Aga üle tuleb veel vaadata ka osaühingutele esitatavad nõuded, litsentsimajandus ja tegevuslubadega seonduv. Ja muidugi puudutab ju soodus maksusüsteem ka väikeettevõtjaid.

Tõmbekeskustest kaugemal asuva ettevõtluse soodustamiseks on tähtis kindlasti infrastruktuuri investeerimine, aga ka inimeste koolitamine ja nõustamine. Reformierakonna kindel plaan on ka see, et maapiirkondades tuleb praegusest rohkem toetada mittepõllumajanduslikku ettevõtlust. Maaelu mitmekesistamiseks saab kasutada suures mahus ka Euroopa Liidu vahendeid.

Põhjalikumalt ja pikemalt: http://www.reform.ee/ee/valimised/poliitikad/maaelu

Kuidas kommenteerite kaitseminister Jürgen Ligi poolt läbiviidavat üleminekut palgaarmeele/Eesti kaitsevõime hävitamist?

Ma arvan, et Jürgen Ligi poolt läbi viidud ajateenijate hüvitise suurendamine on väga paljude noorte meeste tahet kaitsejõududesse aega teenima tulla üksjagu tõstnud. Suurem tahe kaitsejõududes aega teenida tähendab ju tegelikult ka suuremat kaitsevõimet.

Professionaalsete sõdurite osakaalu suurendamisega on sama lugu — mida professionaalsem meie kaitsevägi on, seda suurem on ka võime riiki vajadusel kaitsta.

Kuidas on osutunud võimalikuks, et tänase seisuga meil Tallinnas ei ole parimas sobivas kohas enam maad, kuhu uut raekoda ehitada, Maarjamäel raiutakse maha põliseid puid, et rajada jalgpalliväljakut, lauluväljaku kõrvale on kerkinud sobimatu kõrghoone, Sakala keskus on arendaja meelevallas. Kõik need load ja kooskõlastused on saanud alguse aastaid tagasi. Kas Teil omal ajal Kesklinna vanemana oli võimalusi või ettenägelikkust selliseid asju takistada või suunata?

Reformierakond on alati pidanud kiirest maa müügist mõistlikumaks hoonestusõiguse seadmist. Müük täidab küll kiirelt ja ühekordselt linnakassat, aga pikas perspektiivis ei ole tegu kõige mõistlikuma otsusega.

Kesklinna vanemana oli kaootiline planeerimistegevus üks minu suuremaid valulapsi. See oli just see periood, kui äkki hakkas välja ilmuma aastaid tagasi välja antud ehituslube ja planeeringuid ja keegi ei suutnud enam selgitada, kuidas ikka sai võimalikuks see, et näiteks Kadriorgu oli vanade ja väärikate majade vahele lubatud ehitada massiivne kortermaja.

Minu seisukoht oli, et peame asumite kaupa paika panema väga selged ja läbipaistvad ehitusreeglid, mis arvestaksid juba väljakujunenud miljööga ja praeguste elanike huvidega ja mis näeksid ette ka selle, kuhu tuleb uus city, kuhu võib kõrghooneid ehitada. Kõigil peab olema teada, mis tema ümbruskonnas toimuma hakata võib — kuhu võib ehitada, kui kõrget või laia maja jne. Paraku jäi see reeglite välja töötamine mõneks ajaks pärast linnavalitsuse vahetumist toppama. Nii pole näiteks Kadriorg või Kassisaba seni oma ehitusreegleid saanud.

Mida arvate riigikogu liikmete töötasu sidumisest mediaanpalgaga?

See oleks lihtsalt arvestuslik muudatus. Mingit sisulist ja põhimõttelist muudatust arvestuse aluste muutmisega ju ei kaasneks.

Mida annab pensioni tõstmine nelja aastaga kahekordseks, kui samal ajal tõstetakse kõigi toodete ja teenuste hinda? Miks ei seota pensioni keskmise palgaga, nagu see on kõigil rahvaesindajatel?

Mina arvan küll, et pensionite tõstmine on tähtis. Tänane keskmine vanaduspension on pisut üle 3100 krooni kuus ja seda on väga vähe. Kui majandus kasvab, on igati õiglane, et sellest saavad kõik osa — ka vanad inimesed. Ma ei tea, kui vana küsija ise on, aga mina noore inimesena tahan küll, et vanaemadel-vanaisadel oleks rohkem võimalusi oma vanaduspõlve tõesti mõnusalt veeta. Et nad saaksid käia teatris ja kasvõi kinos. Et nad ei peaks toidupoes rahakoti vahele peidetud ruudulisel paberil arvutama, et kas ikka tuleb ots-otsaga kokku, kui liha osta, või mitte, vaid et nad võiksid endale rahulikult lubada vahest ka mõnes peenemas söögikohas söömist. Praegune madal pension seda ei võimalda. Kaks korda kõrgem pension võimaldaks juba palju rohkem. Ja kui meie hea majandusseis võimaldab seda muuta, siis oleks ju patt jätta see tegemata.

Kes täpselt teie [Reformierakonna] seast küsis Eesti Raudtee käest “annetust”?

Pole sellist inimest.

Miks Reformierakond ei taha maksuvaba miinimumi tõstmist näiteks 5000 kroonini. Võidaksid kõik ühtemoodi, nii vaesed kui rikkad.

Reformierakonna valitsuses oldud aja jooksul on tulumaksuvaba miinimum tõstetud 2000 kroonini varasema 1000 krooni asemel. Seda on tehtud järk-järgult ja tehakse kindlasti ka edasi.

Mida vastate nendele, kes ütlevad, et Reformierakonna plaan vähendada veel tulumaksu viib ju tegelikult selleni, et meie riik läheb pankrotti? Niigi ei jätku raha ei politseinikele palga maksmiseks ega õpetajatele.

Seda kollitamise juttu räägiti ka siis, kui Reformierakond hakkas ellu viima ettevõtete tulumaksust vabastamist ja siis, kui me tööinimeste tulumaksu vähendamisega pihta hakkasime. Kui nüüd vaadata aga numbreid, siis tuleb muidugi välja täiesti vastupidine trend — eelarve maht on suurenenud neljakümnelt miljardilt 75-le miljardile. Sotsiaalmaksu laekub sel aastal eelarvesse üle 24 miljardi, neli aastat tagasi oli selleks summaks 14 miljardit. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kasvanud kaheksalt miljardilt 12 miljardile. Käibemaksult kogutav summa on nelja aastaga kahekordistunud…

Pankroti asemel oleme saanud tänu kasvavale majandusele tõsta politseinike, õpetajate, arstide palka, aga ka maksta vanemahüvitist ja tõsta pensione, investeerida teede ehitusse ja kultuuri.

Kas Reformierakonnal on selge seisukoht homoseksuaalsete inimeste abiellumise suhtes?

Meil ei ole ses küsimuses erakonnas üksmeelt.

Miks te peate eestlasi lollideks, kelle üle irvitada mõisniku ning püksata talumatsiga telereklaamis?

Väike eneseiroonia on eestlastele ju ikka omane olnud. Ainult, et selles telereklaamis tehakse nalja ikka veel liiga kõrgete maksude, mitte eestlaste üle. Kui tulumaks oleks juba täna väiksem ja inimeste sissetulekud suuremad, oleks ilmselt ka televaatajatel rohkem naerutuju ;).

Kuidas peatada töötajate välismaale minekut?

Kui Eesti on 15 aasta pärast viie Euroopa jõukama riigi hulgas, on neid, kes parema elu otsingul Eestist ära lähevad, ilmselt väga vähe. Kui üldse.

Mõned päevad tagasi ilmus just uudis selle kohta, kuidas Eestis on palgad nii palju tõusnud, et enam ei taheta sugugi nii palju välismaale tööle minna, kui veel mõned aastad tagasi. Kõrgem elatustase ja suuremad sissetulekud on kindlasti see võti, mis inimesi pigem Eestis hoiab. Need, kes aga välja läinud on, avastavad õige pea, et tänu teiste riikide kõrgematele maksudele ja ka kõrgematele hindadele/suurematele kulutustele on esialgu suurena tundunud palganumber väga petlik.

Ja lõpuks pole ju see, et paljud meie inimesed mõnda aega väljaspool Eestit töötavad, üldse mingi katastroof. Ühel hetkel tulevad nad tagasi ja toovad siia mujalt hangitud kogemused. Tähtis on, et me neid kogemusi siis ka enda kasuks tööle panna oskaksime.

Kuidas teie kommenteerite seda, et väga paljud klienditeenindajad ei oska eesti keelt? Mis keeles sooviksite teie poes klienditeenindajaga suhelda?

Väga halb. Muidugi soovin mina Eestis klienditeenindajaga eesti keeles suhelda. Nagu ilmselt teiegi.

Kuidas võidelda lokkava alkoholismiga ja teiste pahedega, mis meie elukvaliteeti nõrgestavad nagu suitsetamine või hasartmängusõltuvus.

Selliste vastikute harjumustega on nii, et lihtsam on ennetada, kui tagajärgedega võidelda. Kui laps harjub väiksest peale oma vaba aega kasulikult veetma, on tõenäosus, et ta hilisemas vanuses kurjale teele läheb, palju väiksem. Reformierakonna plaan hakata igale lapsele 2000-kroonist ringiraha maksma kannab just seda eesmärki — et lapsed ei peaks koolitundide järgset aega tänavatel või kaubanduskeskustes tühja pilguga uitamise peale kulutama.

Miks Reformierakond toetab tuumajaama rajamist?

Energiaalase sõltumatuse suurendamine on tegelikult riigi julgeoleku küsimus. Praegu toodetakse Eestis enamik elektrist taastumatust põlevkivienergiast, mis on ka erakordselt keskkonda saastav. Vanad põlevkivikatlad tuleb Eestis sulgeda aastaks 2016, nii võime siis avastada ennast valiku ees — kas Põhjamaade kalleim elekter või sõltuvus Venemaast.

Põlevkivielektrilt üleminekul ei tohi muidugi keskenduda ainult ühele elektritootmise viisile või ühele tarnijale. Muidugi tuleb suurendada ka nn rohelise energia osakaalu. Aga taastuvallikatel põhinev loodussõbralik elekter saab paraku katta Eesti energiavajadusest ikkagi ainult üsna väikese osa. Gaasielektrile keskendumine tähendaks aga, et suurendame oluliselt oma sõltuvust Venemaast. Seda, kuidas meie naabril on kombeks gaasi enda huvides ära kasutada, kujutame me ilmselt kõik ette.

Leetu rajatavas tuumajaamas osalemine on meie energiasõltuvuse tagamiseks kindlasti väga mõistlik alternatiiv, mida kaaluda. Seda enam, et vajalik oskusteave ja ka infrastruktuur on Leedus ju olemas.

Kas olete mõelnud ka tõsta sünnitoetust nt 10 000-15 000? See summa on kohe alguses lapsega perele väga vajalik.

Oleme sünnitoetust ju üksjagu ka tõstnud ja eks seda summat vaadatakse ikka teatud aja järgi üle. Praeguseks on riigipoolne sünnitoetus 5000 krooni, millele lisandub omavalitsuse poolt makstav toetus. Nii tulebki väga paljudes kohtades lõplikuks toetuse summaks 10 000 krooni kanti jääv summa.

Kas nii kaunil naispoliitikul nagu Te olete, on esinenud poliitikukarjääri jooksul ka mingeid ebameeldivaid intsidente nn meesšovinistidega? Millises erakonnas on neid enim?

Ausalt öeldes ei tule meelde, et oleksin selliste šovinistidega kokku puutunud. Või on nad siis suutnud oma sisemist šovinismi edukalt varjata ;).

Tunnen paljusid riigikogu liikmeid ja võin öelda, et nad on olnud enne ja pärast riigikogu toredad inimesed. Nii aga kui nad Toompeale saavad, muutuvad nad tõbrasteks. Mis see on, mis tingib inimese loomastumise Toompeale riigikokku saamisel?

Siis pole teil küll sõpradega vedanud. Muidugi kahju, et te mind ei tunne. Muidu tõestaksin teile, et “loomastumine” Riigikogu liikmeks saamisel pole sugugi vältimatu.

Mis on teie ilu saladus?

Korrektne oleks nüüd kindlasti vastata, et hommikune karastamine külma veega ja korrapärane võimlemine lahtise akna all. Tegelikult arvan, et ilusad on ainult need inimesed, kes on õnnelikud.