Oligarhid kohtukulli ees

Londoni kohtus arutatakse nelja miljardi dollarilist nõuet. Kokku on läinud Venemaa presidentide usaldusalused.

Vene eliit on teatavasti oma suhtumises Läände õige silmakirjalik. Rahvaga suheldes räägitakse Vene igipõlistest voorustest ja Lääne tühisusest või lausa kuritegelikest vallutusplaanidest emakese Venemaa suhtes, ent omavahele jäädes arutatakse, kes on saatnud oma lapsed millisesse Lääne ülikooli või kes on kus Euroopa mäestikus-rannikul omandanud kinnisvara, võimaliku plaaniga sinna päriselt ära kolida.

Mis võib-olla polegi nii halb mõte. Üldiselt mõjub Läände kolimine tsiviliseerivalt. Kaks väga rikast vene päritolu inimest — oligarh Boriss Berezovski (62), isiklik varandus 1,4 miljardit USA dollarit, ja oligarh Roman Abramovitš (41), varandus 24,3 miljardit USA dollarit — on asunud omavahelisi suhteid klaarima Londoni kohtus (London Commercial Court).

Kui nad elaks Vene reeglite järgi, siis oleks omavaheliste suhete klaarimiseks muidki võimalusi: kas käia teineteise peale Kremli kabinettides kaebamas või siis halvemal juhul üritada teineteist tappa.

Jeltsini sõber, Putini upitaja

Berezovski ja Abramovitši kohtusaaga algas tänavu 20. aprillil. Hagejaks oli Berezovski.

Meeldetuletuseks: kunagise Venemaa presidendi ¬Boriss Jeltsini isikliku sõbra ärikarjäär algas 90. aastate alguses Mercedese autode impordiga; siis võttis ta üle Venemaa autotööstuse hiiglase Avtovazi, seejärel naftakompanii Sibneft ja telekanali ORT. 1996. aasta presidendivalimistel rakendas ta ORT kanali Jeltsini propagandavankri ette.

Berezovskit peeti Kremli halliks kardinaliks, ta oli sõber Jeltsini tütre Tatjanaga ning üldlevinud arvamuse kohaselt kuulus ta perekonnaringi. (“Perekond” ehk vene keeles semja on siinkohal mõiste maffia seaduste järgi elava maailma aukoodeksis: see, mis loeb, pole mitte vere-, vaid ärisugulus). Berezovski olevat aidanud ka seni vähetuntud Vladimir Putini sellesse ihaldatud perekonda. Ent pärast seda, kui tema protežee tõusis Venemaa presidendiks, läks ta Putiniga tülli. Räägitakse, et tüli alanud Berezovski telekanali ORT toonist aatomiallveelaeva Kursk katastroofi kajastamisel. ORT kritiseeris Putini käitumist õnnetuse järel ning seda polevat Putin andeks andnud.

Berezovski põgenes poliitilise pagulasena Suurbritanniasse. Londonis ta seniajani redutabki, olles tänase päevani Putini verivaenlane.

See võib olla ka põhjus, miks ta kaebas kohtusse oma kunagise sõbra Roman Abramovitši.

Kes on ühtlasi Putini sõber.

Ent Abramovitš, erinevalt Berezovskist, ei ole mingi ex-friend, ta on suutnud jääda Putini sõbraks tänaseni. Järelikult: rünnates Abramovitšit ja tema “ausat” nime, rünnatakse tegelikult Putinit.

Aga see ei pruugi muidugi olla kogu motiiv. Kohtuvaidluse objektiks on neli miljardit dollarit, mida sõber Boriss tahaks sõber Romanilt saada. Seegi võib olla liikumapanevaks jõuks.

Kohtuistungi materjalidest nähtub, et Abramovitš on olnud president Putini sõnumiviijaks teistele ärimeestele. Kui Kreml tahtis kelleltki ära võtta tema äri, siis Abramovitš ratsutas ebasoosingusse langenud bojaari õuele ja andis valitseja soovid ning ähvardused edasi (tsaar Ivan Julmal olid seda tööd tegemas nn opritšnikud, metsikud sellid, kelle tundemärgiks oli sadula külge seotud koerapea ja luud).

Hageja süüdistuse kohaselt olevat “opritšnik” Abramovitš sundinud Berezovskit loobuma osalusest nafta — ja alumiiniumitööstuses. Kahju saanud sõber Boriss nelja miljardi dollari väärtuses, nagu eespool mainitud.

Loe Ekspressist edasi