Ohtlik flirt multikultuursusega

Paljude rahvalauludeks peetavate tekstide autor, armastatud luuletaja Hando Runnel soovis sel nädalal palju õnne väljasurijatele. Integratsiooni suhtes kriitilised olid ka parimate hulka hääletatud kommentaarid.

Õige jutt.

Mul on hea meel, et on keegi, kes julgeb tõde välja öelda. Ega rahvused ei ole tekkinud niisama. Nii nagu loodusel on vajalik liigimitmekesisus, on inimkonnal vajalik rahvuste mitmekesisus.

Hakkame kõik koos urvepalolikule integratsioonihullusele vastu ja võidame ka selle Keskerakonna ära.

Oleme otsaga tagasi 1987. aastas. Surve eestlusele muudkui tugevneb, praegu pealegi mitte üksnes idast, vaid ka läänest. Kujundlikult öeldes: me sõdime justkui kahel rindel. Õigemini: oleme sunnitud seda tegema, sest muud valikut meil lihtsalt pole.

Ainus „muu valik“ oleks allaandmine ja meid hävitada tahtvasse massi sulandumine. See aga võrduks juba (rahva) enesetapuga.

Kui Runnelil on kuus last, siis on tal õigus teiste üle nuriseda küll.

Vene näide on õigustatud. Uus oht on aga eestlaste flirtimine multikultuursusega. Inglise keel ja meel suretab meid sama tempoga. Need eestlased, kes peavad ennast maailmakodanikeks ja multikultuuri osaks — palun, lahkuge multikultuursesse ühiskonda. Neid riike jagub, kus pärismaalane on tõesti välja surnud.

Meil on veel pärismaalane elus. Meie siin tahame püsima jääda. Ma olen ka segavereline, nagu seda on kindlasti ka Runnel, aga meie aborigeenne soov on elada vabana omas kodus. Eestlasena.

Sotsiaalministeeriumi juunis 2008 ilmunud kogumik „Tervis, töö- ja sotsiaalelu 2007“ annab selge pildi sellest, et eesti rahva väljasuremise üheks põhjuseks on ka taasiseseisvumisaja aegsete valitsuste passiivsus riigi ja rahvuse kaitsmisel.

Eesti valitsus ei ole huvitatud Eesti riigi ja rahva püsimajäämisest. Kuidas saab selline passiivsus rahva suhtes jätkuda? Vastus oleks, et eestlaste meeltes ja südametes on tuhmunud see põhjus ja eesmärk, mille nimel me vabaks saime.

Runnelil on õigus. Kusjuures ta ei võta sõna mitte vene inimeste vastu, vaid meie praeguse rahvastikuministri tegevuse ja suuna kohta. Sõbralikumad mitte-eestlased tuleks loomulikult täielikult vastu ja omaks võtta. Ebasõbralikud aga pideva vaikse veenmise ja präänikuga mujale suunata. Kuhu nad ise peaksid soovima: kas ida või lääne poole…

Kas see siis polegi eesmärgiks — luua kuulekas, alandlik, ajupestud ja „multikultuurne“ inimloom? Kes ei mõtle mitte oma peaga, vaid massimeedia abil. Kes on eikeegi paljude samasuguste hulgas.

Soome ja Rootsi poliitika immigrantide suhtes on adekvaatsem. Sõltumata immigrandi rahvusest õpetatakse talle kiirendatud korras kohalikku keelt ja kohalike kombeid, et ta saaks kohanema hakata.

Ei peaks olema riigi asi, mis keelt keegi kodus räägib. Peamine, et ta oskaks asukohamaa keelt.