Nimeline hääletamine takistab häälte ostmist

Demokraatia peab tähendama kodanike õigust valimistel oma võimu mitte loovutada — vastasel korral oleks ta vaid mõtetu sõnakõlks, sisu poolest aristokraatiast eristamatu.

Seetõttu on praeguse ühiskonnakorralduse, kui ta tahab nimetada ennast demokraatlikuks, olulisimaks probleemiks saadiku ja tema valijate vahelise alluvussuhte tekitamine. Valijad peavad saama oma saadiku tegevust ohjata, mis ei ole mõeldav ilma võimaluseta oma esindajat vajaduse korral tagasi kutsuda ja asendada. Kuid saadikut peavad tohtima tagasi kutsuda ainult need inimesed, kes teda valisid. Vastasel korral hakataks tagasi kutsuma teiste valijate esindajaid, mis oleks nii tagasikutsutava saadiku kui eriti tema valijate suhtes karjuvalt ebaõiglane. Seega on saadiku tegevuse sidumiseks oma valijate tahtega vaja teada tema konkreetseid valijaid — valijad peavad saama hääletada nimeliselt või vähemalt avalikult.

Nimelise hääletamise korral sisestatakse valija andmed (kui valija seda soovib) valimiskomisjoni poolt keskarvutis asuvasse konkreetse saadiku valijate andmebaasi. Pärast on valijal alati võimalik võtta keskarvutist vastav kinnitus, mis on aluseks kõigile tema õigustele oma saadiku suhtes (s.h. eelkõige õigusele kuuluda selle saadiku valijate üldkogusse) . Nagu raha sissemaksu kohta saab tõendi pangast.

Avaliku hääletamise korral näitab valija (kui ta seda soovib) oma täidetud valimissedelit enne selle valimisurni panekut kõigile valimisruumis viibivatele valimiskomisjoni liikmetele, vaatlejatele ning tunnistajatele (mida rohkem neid valimisruumis viibib — seda parem) ja/või kirjutab valimissedelile oma nime ning allkirja. Valija õigustele oma saadiku suhtes (s.h. eelkõige õigusele kuuluda selle saadiku valijate üldkogusse) on aluseks tunnistajate ütlused ja arhiveeritud valimissedel.

Avalikult ja nimeliselt hääletamise võimaluse vastaste peamiseks argumendiks on, et avalik hääletamine soodustab häälte ostmist ja väljapressimist. Tegelikult aitab avalik hääletamine häälte ostmisele kaasa vaid erijuhtumil, mil valija avalikustab oma hääletustulemuse ainult ühele inimesele — saadikukandidaadile. Kõigil muudel juhtudel raskendab avalik (ja eriti nimeline) hääletamine häälte ostmist.

4 argumenti, miks avalik (ja iseäranis nimeline) hääletamine raskendab häälte ostmist:

1. Konkreetse saadiku valijatel on võimalik võtta üksteisega kontakti ning nad on selleks ka tugevasti motiveeritud, kuna vaid üksteisega suheldes saavad nad teostada oma õigusi valitud saadiku suhtes.
2. Hääle ostmisega annab saadik neile valijatele, kellelt ta hääle ostis, vabatahtlikult ebaproportsionaalselt suure võimaluse endaga manipuleerida. Saadik paneb ise endale luukere kappi.
3. Valijad, kellelt saadik hääle ostis, võivad kohe pärast raha kättesaamist esitada saadiku tagasikutsumise nõude. Ei saa ju saadik kuidagi sundida valijat kustutama tema õigusi tagavat märget valimiskomisjoni keskarvutist ega tunnistajate mälust. Kuna valijad saavad omavahel suhelda, võib juba üksnes väheste häälte ostmine põhjustada valijate enamuse poolse tagasikutsumise nõude.
4. Saadikukoht ise pole enam häälteostmise riske väärt. Lisaks esindajakoha saavutamisele tuleb seda nüüd ka hoida osata, kuna inimene kes ei saa oma tööga hakkama, vahetatakse sealt peatselt välja. Saadikukoht hakkab enam sarnanema töökoha kui aadlitiitliga.