Kui praegu kuulutataks välja üldmobilisatsioon, siis ei saaks ükski sõdur täielikult kodumaa kaitsele pühenduda, kui ta peab samal ajal hoolt kandma ka oma abitu naisukese eest, kes on militaarsfääris täiesti kätetu.
Osalen ise naiskodukaitse töös ja leian, et naistele on antud liiga vähe võimalusi löömaks kaasa vabariigi kaitsejõududes. Miks ei tehta propagandat, et naised võiksid ajateenistusse astuda? Paljud “õrnema soo esindajad” on palju motiveeritumad ja vastassugupoolest vastupidavamad, kohati füüsiliselt tugevamadki.
Riigi kaitsevõime tõuseks POOLE võrra, kui soodustataks naiste astumist sõjaväkke.
Praegugi on näiteks ohvitserid sunnitud tõdema, et naiskodukaitsjad omandavad kahe päeva jooksul rohkem teadmisi, jõuavad rohkem ja virisevad vähem kui meessoost ajateenijad paari kuu jooksul. Sealjuures peab meelde tuletama, et naiskodukaitse on vabatahtlik organisatsioon, mitte mingi palgaarmee.
Milleks arutleda palgaarmee vajaduse üle, kui nii palju ressursse seisab lihtsalt kasutamata?
