Naised otsustama

Laupäeval Tallinnas rahvusraamatukogus peetud foorum “Naised otsustama” koondas kõige kõrgemal tasemel poliitilist ja ühiskondlikku eliiti mõlemast sugupoolest. Kõlasid nii traditsioonilisemad arusaamad naise rollist ühiskonnas kui ka terav kriitika, et mahajäämus Põhjamaade võrdõiguslikkusest on masendav.

Esimesena kõnelnud esimene proua Ingrid Rüütel alustas moderato-toonis. Rüütel osundas, et naiste osalus kolmandas sektoris on suurem kui poliitikas. Tema sõnul pole Eestis naine ajalooliselt allasurutud olnud ja see on ka põhjus, miks feminism siin pole jalgu alla saanud. Rüütel nägi naiste võimalust poliitikasse sekkuda siiski traditsioonilistel niinimetatud pehmetel aladel — sotsiaal- ja hariduspoliitilistel teemadel.

Presidendiproua sõnavõtus leidus ka tajutav “ei” sookvootide kehtestamisele poliitilistes esinduskogudes. “Kindlate protsentide ettekirjutamine mistahes valdkonnas tunduks meile nõukoguliku igandina, kuigi seda rakendavad ka mõned lääneliku demokraatiaga riigid,“ sõnas Rüütel.

Märgatavalt käredamad forte- noodid kõlasid sotsiaalminister Siiri Oviiri sõnavõtust. Põhjamaades on võrdõiguslikkuse põhimõtte elluviimine aidanud kaasa ühiskonna nappide inimressursside paremale kasutamisele ja sisuliselt on tekkinud uut tüüpi isadus, sest see kes lapsepuhkusele läheb, ei ole sageli enam naine, vaid mees.

Oviir mainis kiitvas kontekstis Põhjamaades toimuvat kõikide seaduseelnõude kontrolli võrdõiguslikkuse põhimõtte alusel ja ka sookvoote. Eesti vaimulaad naisküsimuses sai aga hävitava hinnangu. “Kuigi meil räägitakse liberaalsest rezhiimist, ei ole Eestis hääbunud totalitaarse ühiskonna mõtlemisele omased arusaamad,“ kõneles Oviir. “Pöördutakse tagasi lausa üle-eelmisesse sajandisse, millest tuuakse välja traditsiooniline sugupoolte kokkulepe. See tähendab, naised koju lapsi sünnitama, mehed kõrge palga eest tööle.“

Jätkati lõbusamas toonis. Naiste rollist Eesti poliitikas kogunesid kõnelema parteiliidrid, kõik mehed peale Reformierakonda esindava ja Siim Kallast asendava Maret Maripuu. Vestlus kulges komplimentidesaju all, kui üksteise järel loetlesid meespoliitikud naispoliitikute eeliseid meeste ees. Naised on vähem korrumpeerunud, naised on teovõimelisemad, naised harrastavad vähem ülejooksu ühest erakonnast teise. Muu hulgas teatas Maripuu, et poliitikasse minekuks soovahetust teha pole vaja, kuid poliitikas võiks olla ka vähem seelikus mehi.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar osutas naiskandidaatide arvu kasvule ja lisas, et sammuks võrdõiguslikkuse suunas on see, et ka isade lapsepuhkusele minek on nüüd seaduslikult reguleeritud. Kui mul peaks veel üks laps sündima, siis lähen ise lapsepuhkusele, arvas Savisaar.

Komplimentidesajus moodustunud ilusat pilti hakkas rikkuma Mõõdukate liider Toomas Hendrik Ilves, kes osutas hiljutisele võrdõiguslikkuse seaduse arutelule Riigikogus, kus ilmnes meesshovinism oma räigemas retoorikas.

“Me võime kõik siin rääkida ilusaid sõnu, kuidas iga erakond toetab ja armastab [naisi]. Minu soovitus teile kõigile on lugeda 18. septembri Riigikogu võrdõiguslikkuse teema transkriptsiooni. Vaadake seal, mis poliitikud ütlevad. See on kõik olemas,” osutas ta netisringelnud tekstile. See küsimus ei ole parteipoliitiline, ütles Ilves. Võrdõiguslikkuse teemat arutades lõi lihtsalt välja meessoo kättemaksuhimu.