Mis maa maksab
Kuju — üks põhilisi maa hinda langetavaid põhjuseid on “halb” krundi kuju. Tihti on maatükid pikliku kujuga ning sellistele siiludele on keeruline detailplaneeringut teha. Alustuseks on maja paigutamiseks vähe kohti ning teiseks on kitsa kujuga maatükil komplitseeritud teede asukohad. Ruutmeetritelt sama suur krunt, kuid proportsionaalselt parema kujuga, võib tunduvalt rohkem maksta kui pikliku-, ristküliku- või kolmnurkse kujuga maatükk.
Piirnemine teedega — krundi piirnemine muutumatute objektidega nagu suured teed. Minu maatükk on maanteest 600 meetri kaugusel ning kui parasjagu linnud ei ole otsustanud käbide peale kisada, on õue peal vaikne. Kindlasti oleks kahe kilomeetri kaugusel veel rahulikum, aga seal hakkab rolli mängima see, et sa pead oma krundile sõitma kaks kilomeetrit mööda auklikku kruusateed. Ja kui sa elad päris suure tee läheduses, siis ei aita ei kuusehekk ega betoonplaatidest müür, autode müraga pead igal juhul harjuma.
Ehituspiirangud — ehitamise mõttes võib tõsiseks takistuseks osutuda krundil asuvad loodus- või muinsuskaitse all olevad objektid. Näiteks hakkad maatükki ostma ja müüja seletab sulle, et vaata kui ilus suur kivi siin on. Pärast selgub, et see kivi on mingi Põhja-järve-põrgu ohvrikivi. Ei või sinna kõrvale ehitada ega isegi hooldusraiet teha ning tagatipuks pead hoopis turistidele oma kivile juurdepääsu garanteerima. Või on üks Kana-kaku-kull, keda on maailmas viis tükki järel, sinu männi otsa pesa teinud, ja sa ei või oma maa poole vaadata ka, rääkimata muruniiduki või võsatrimmeri käivitamisest.
Kommunikatsioonid — palju mõjutavad krundi hinda erinevad kommunikatsioonid, nende olemasolu või puudumine. Iseenesest on palju mugavam kui krundil on juba joogiveekaev ning võimalus reovee jaoks imbsüsteem ehitada. Teatud piirkondades, näiteks alevi või küla sees, tiheasustuspiirkonnas, on ainus võimalus reoveest lahti saada paigaldades reoveemahuti. Ja vannisõbrana, läheb selle sage tühjendamine kena kopika maksma.
Haljastus — suured puud ehk kõrghaljastus maksab raha. Kindlasti on kõrghaljastusega maa kallim, kui lageda välja peal asuv krunt. Puud kasvavad suhteliselt aeglaselt ning mõnusalt privaatsust loovat hekki aia äärde aasta või paariga istutades ei saa.
Pinnas — maa hinda mõjutab pinnas, millest maa koosneb. Soolaugaste vahel jalutada võib olla väga ilus, ehitada aga sellisele pinnasele on praktiliselt võimatu. Samas paepinnase peale vundamenti teha on lihtne, aga katsu sellisele krundile midagi istutada.
Spekulatsioon — maa maksab mere ääres rohkem, sest üldsus arvab nii. Vanal ajal elas mere ääres kehvik, sest tal ei olnud rammusa põllumaa või paksu metsatuka jaoks raha. Mere ääres ei kasva hästi ei kartul ega vili, meie kliimas peab mereäärne elamine paremini soojustatud olema ja seda aega, mil mereääres mõnus istuda, on suhteliselt vähe. Enamus aga arvab, et mereäärne krunt on parem ja luksuslikum. Ja kuna enamus nii arvab, tulebki mere ääres elamise eest kõvasti rohkem raha välja käia.
Iga maa on nii rahaliselt väärtuselt kui olemuselt unikaalne. Sellest tulenevalt saab maad hinnata vaid üldises plaanis. Üks on aga kindel, maad juurde ei teki ning maa on kindel investeering, mille väärtus säilib ja ajapikku kasvab.
Veel on küsitud, miks kinnisvarahindaja poolt tehtud hindamisaktis on hind tavaliselt odavam müüja poolt küsitud summast. Põhjuseid on peamiselt kaks. Esiteks lähtub hindaja ümbruskonnas tehtud tehingutest ehk vaatab, millise hinnaga on samaväärseid maid reaalselt müüdud. Teine põhjus on, et enamasti läheb hindamisakti vaja pangalaenu taotlemiseks ning seepärast on hindamisaktis märgitud selline hind, mis võimaldaks mainitud objekti vajadusel mõistliku ajaga realiseerida.
Järgmises kirjatükis tuleb juttu kinnisvaraga seotud tehnilistest terminitest nagu näiteks mis on maatulundusmaa, mis elamumaa, mis on servituut jne.
