Mis lihtsustab õppimist?
Maailmas tunnustatud juhtimiskonsultant Anthony Robbins soovitab keskenduda 80 protsenti küsimusele “miks?” ja 20 protsenti küsimusele “kuidas?”. Kui teate, miks te midagi teete, kuhu tahate jõuda ja mida saavutada, laheneb selle saavutamise tee iseenesest.
Kuidas paremini keskenduda?
• mõelge, miks te just seda õpite/loete/teete
• leidke alati midagi kasulikku sellest, mida teete, et tekiks huvi tegemise vastu
• püüdke elada tervislikult, et väsimus teist niisama lihtsalt jagu ei saaks
• püüdke alati teha ainult üht asja korraga
• leidke õppimiseks/töötamiseks sobiv koht (valgustus, istumisasend, võimalikult vähe kõrvalisi häirivaid tegureid jms)
• tehke kindlasti õppimise/töötamise kestel hiljemalt tunni aja tagant mälu puhkamiseks pause, et tähelepanu ei väsiks ja et saaksite olulisima üle korrata
Seostamine
Olete kindlasti märganud, et kui kuulete mõnd uut sõna või väljendit, hakkate automaatselt mõtlema, mis teil sellega seostub. Või kui keegi püüab kirjeldada mingit sündmust, püüate seda endale ette kujutada. Või kui õpite mõnes aines mõnd uut teemat, püüate seda kokku viia juba õpituga.
See on aju oskus ja võime — seostada õpitavat juba õpituga. Kuigi psühholoogid on tuvastanud, et me mäletame pärast kooli kõigest umbes viis protsenti sellest, mida kunagi õppinud oleme, ei tähenda see, et õppima ei peaks.
Psühholoog Mare Pork on öelnud, et õppimine toimub siis, kui tekib tunne. See tähendab, et kui suudate luua õpitavas isiklikke, emotsionaalseid seoseid, õnnestub meeldejätmine oluliselt paremini ja asjad püsivad ka väga hästi meeles.
Kuidas paremini seostada?
• kõik, mis on ebatavaline ja huvitav, jääb paremini meelde — keskenduge hoolikamalt sellele, mis on tavaline ja igav
• me suudame seoseid luua ainult tänu oma kujutlusvõimele, ärge häbenege oma fantaasiat, see aitab huvitavamaid seoseid luua
• harjutage end pidevalt seoseid tekitama — meie suurim häda on selles, et me ei viitsi seoseid luua, aga siis ei ole suurt lootustki, et vajalik meelde jääks
• mõelge info enda jaoks läbi — see on üks äärmiselt keeruline ja väsitav tegevus, aga läbi mõtlemata info ununeb kergesti
Kordamine
Kõik muu, mis meis pole suuri tundeid tekitanud, kipub ununema, sest me ei kasuta seda infot pidevalt ja regulaarselt. Kui õpitud võõrkeelt ei kasuta, kipub see “roostetama”.
Kui kunagisi kursusekaaslasi ei ole aastaid näinud, ei taha üllatuslikult isegi mõnede nimed hästi meenuda. Kui pangakaardi PIN-koodi pole nädalaid kasutanud, võib sularahaautomaadi ees piinlik moment tekkida jne.
Kordamist pole asjatult tarkuse emaks nimetatud. See on sulatõsi — kõik vajalik kipub ununema, kui me seda süsteemselt ja regulaarselt ei korda.
